MILLEGA TEGELEB EUROOPA KESKPANK? Euroopa Keskpank(EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest, mis vastutab Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika eest. Euroopa Keskpank loodi 1.juunil 1998, samal ajal loodi ka Euroopa Keskpankade süsteem(EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis. Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga. Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa Keskpank moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid
omakorda on kogunenud reserve. Kõik see on võimaldanud Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida ehk me ei suurendanud drastiliselt oma võlgu, vastupidi ning sellepärast on Eesti valitsuse võlakoorem Euroopa madalamate seas. Kui rääkida siinkohal Kreeka olukorrast, ei saa ma siiamaani aru, miks Euroopa Keskpank on lasknud Kreekal sellise olukorrani jõuda. Miks Euroopa Keskpank sarnaselt Eesti riigile pole samu asju jõuliselt euroalas nõudnud, vaid on allunud poliitilisele nõudlusele tasandada sokki massiivse rahapakkumisega? Euroalas on kummalisel kombel rakendatud poliitikaid, mis on kõlblikud ujuva rahvusvaluutaga riikidele. Mõnes mõttes saan ma aru, sest see on arvatavasti poliitiliselt lihtsam ning arvatakse, et rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is more", sest kui rahapakkumine aitaks, siis poleks Kreeka praegu sõna otses mõttes selle pasa
eurodega maksta ka, siis see hakkab juba Euroopa moodi paistma. Näiteks Riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner Allan Martinson ütles: "ei tea küll ühtegi välisinvestorit, kes oleks krooni ajal euro pärast tulemata jäänud, kuid psühholoogiline tegur on siiski olemas kas Eesti on klubis või mitte." Paljud pisiasjad muutuvad euro tulles lihtsamaks ja odavamaks. Näiteks ei pea euroala riike külastades enam raha vahetama turistid, kuid ka ettevõtted, mis omavahel euroalas äri ajavad. Euro võimaldab meil rohkem raha endale jätta, sest praegu maksid eestlased pankadele igal aastal hiigelsummasid ainult selle eest, et konverteerisid kroone eurodeks ja vastupidi. Euro on Euroopa, Euroopa rahvaste ja eurooplaste ühisidentiteedi ja ühisväärtuste tugevamaid käegakatsutavaid sümboleid. Euro on kõige laiemalt levinud läbi ühtsuse, kuna eurot kasutatakse kogu euroalal ning tal on igal pool ühesugune väärtus ja mitmekesisuse, sest müntide rahvusliku
On teada, et oma raha on üks riigi tegeleb, b) kes ja kuidas teostab? iseseisvuse tunnuseid. Kuidas sobib antud Rahapoliitika: a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja Riigi majanduskasvu soodustamine. on iseseisev. Kuna riik on selles euroalas, siis ta on b)Riigi keskpank – hoiab madalat inflatsioonitaset. käitunud targalt, sest ühine valuuta toob palju Reguleerib intresse ja käibeloleva raha hulka. hüvesid ning annab väikestele riikidele võimaluse Fiskaalpoliitika: suuremas maailma majanduspoliitikas kaasa rääkida.
Rahareformide olemus ja näited Eesti krooni). 1999. aastal, kui Saksamaa läks üle eurole, seoti Eesti kroon Euroopa Liidu ühisvaluutaga kursil 15,6466. Eurole üleminekul jääb püsima sama kurss, kui nn -päeval kroonihoiused teenustasuta eurodeks vahetatakse. Mis puudutab paljukardetud hinnatõusu, siis Eesti Panga teatel ümardatakse maksud ja toetused eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas. Euroalas juhib EL-i rahapoliitikat Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitika on aga liikmesriikide endi teha. Teisisõ-nu, kriisi puhul on igaühe enda otsustada, kas võtta lisalaenu või teha eelarvepuudujäägi tõttu kärpeid. See on andnud praegustele PIIGS riikidele (Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania) omakorda tugeva hoobi, sest nad ei saa eurot devalveerida ehk selle väärtust alandada, nagu Lõuna-Euroopas aastakümneid tehti. See
4. Maksekeskkond ja arveldused · rahvusvaluuta ringlusse laskmine · maksekeskkonna kujundamine · pangatähtede nimiväärtuse määramine ja sularaharingluse korraldamine · pankadevahelise maksesüsteemi seire Keskpank on valitsusest sõltumatu. EKPS ülesanded: 1. Hinnastabiilsuse tagamine euroalal 2. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine 3. Statistika kogumine 4. Sularaharingluse korraldamine Eesti Panga roll ja ülesanded euroalas Muutus eesmärk: seni hindade stabiilsus Eestis, nüüd hinnastabiilsus euroalal. Euroala rahapoliitika otsustes osalemine tõi kaasa uued ülesanded: · Euroala majanduse monitooring ja analüüs · Rahapoliitika raamistiku ja instrumentide analüüs · Rahapoliitika transmissiooni ja mõju analüüs euroalal · Rahapoliitika diskussioonis osalemine · Märksa suurem fookus globaalsetele teemadele 7.Pankade teenused. Hoiused. Hoiusekindlustus
Mingi aja jooksul usaldasid ka turuosalised ühisraha nii palju, et selline käitumine ei olnud nende jaoks probleem. Ent 2008. aasta üleilmse majanduskriisi ajal olukord muutus ja taas hakati tähelepanu pöörama üksikute euroala riikide käitumisele. Hooletut eelarvepoliitikat ajanud riigid sattusid hätta, sest raha laenamine väljastpoolt riiki muutus väga kalliks. Veelgi enam, nende riikide probleemid tekitasid pingeid kogu euroalas ning seadsid kahtluse alla rahaliidu usaldusväärsuse. Mõned turuosalised rääkisid isegi euroala võimalikust lagunemisest kriisi ajal. Kriis näitas, et ühisraha kasutavatele riikidele tuleb kehtestada ranged reeglid nii eelarve kui ka panganduse valdkonnas ja tõhustada kriiside lahendamist. Vaid see võimaldab tagada kogu euroala stabiilsuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu on euroala riigid viimaste aastate jooksul
kinnitas Andrus Ansip (Postimees 2013). Ansip võrdsustab siin justkui Eesti, luure ja enda valitsuse, muudab nad nii-öelda üheks meeskonnaks, kes pahalaste vastu võitlevad – tegelikult on seda teinud ehk ainult luure ning Ansip jätab mulje, nagu see oli üksnes tänu temale saadud töö vili. „Eesti ja Saksamaa suhted on olnud väga lähedased ja nende suhete aluseks on olnud sarnased arusaamad rahanduse korrashoidmisest euroalas ja Euroopa Liidu tulevikust,“ ütles Ansip (Postimees 2013). Ansip viitab Saksamaale kui autoriteetsele ja mõjuvõimsale riigile Euroopa Liidus eesotsas Merkeliga. Ansip püüab selle väitega ka enda ja oma valitsuse positsiooni tõsta, viidates nii, et nad on suutnud luua head suhted niivõrd olulise riigiga kui Saksamaa. „Oleme omalt poolt teinud kõik, et Vilniuse tippkohtumine kujuneks edukaks,“ kinnitas Ansip (Postimees 2013)
annaabi.ee 
