Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet. Selgub, et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta püüab luua kuntstlikku inimest. Lõpuks on tal see katseklaasis olemas Homukulus. Ta on erakordselt tark, kuid elab ainult katseklaasis. Faust tahab, et Homunkulus at vanakreekasse viiks ja at läheb sinna vibrato pidustuste ajal. III vaatlus Homunkulusel õnnestub F ja H kokku viia, ning neil sünnib poeg, kes on sündides täiskasvanu. Tema nimi on Euphorion ja ta on väga rahutu ja tema unistuseks on lennata. Aga teised kõik ütlevad, et tema tiivad et kannata at raskust. Euphorion hüppab kaljult alla ja kukub vanemate jalge ette. Temast java maga rüü ja lüüra. III vaatlus lõppeb eleegilistes (kurb) meeleoludes. IV vaatlus Mef veendub, et tema katsetused Fausti hinge eksituste teel endale saada on nurjunud. At pakub faustile piiramatut võimu. Nad on taas keisrilossis, ning faust aitab keisril vaenuväed hävitada
Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub. Maha jäävad mantel ja lüüra, kaob ka Helena tagasi antiiki. F käib Hellases, ei kohtu Helenaga, läheb Sks-le. Uus idee: kavatseb mereäärsetele maadele ehitada tammid, et võita inimestele maad. F juba 100-aastane. Kui tammid valmivad, ütleb kurjad read monoloogi keskel ja sureb.
Faustile viirastum Margareta. Faust asub Mefistofelesele etteheiteid tegema, kuid viimane vastab: "Kes oli see, kes ta hukatusse tôukas?" 11. Kui Faust jôuab Margareta juurde vangikongi, on hilja, midagi ei saa muuta, Margareta pihib Faustile oma muret, ei süüdista milleski ja läheb vastu surmale pääsmisele. Faust ütleb endale. "Mu sünnihetk, ole neetud!" II osa lk.185 Wagner on saanud homunkuluse lk.247 Helena olemus lk.262 Euphorion, eufooria=unistuse kütke lk.266 Helena lahkub lk309 Faust leiab elumôtte vôitluses loodusega ja töös, hakkab vete stiihia vastu, hakkab viljakandvat maad rahvale tegema. lk. 310 Fausti monoloog: "...vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte vôitma peab ...oh, ülev hetk, mu elu ilusaim..." Teises ilma kohtub Margaretaga Probleemid Millega ôigustada Fausti eksimusi Kuidas môista M. ütlust. Olen vaim, kes kôike eitab kes Mef
Tihti kirjeldab ta silmapaistvaid juhtumeid, kunstiteoseid, sisaldab ka filosoofilisi mõtisklusi elu üle. Piitsutas ühiskonda tema pahede pärast (satiiriline ehk pilkeepigramm), esineb ka seksuaalseid teemasid koos rohkete obstsöönsustega. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Neoteerikud ehk ,,uued luuletajad" oli esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. alguspoolel eKr. Selle liikmed oli Euphorion, Catullus, Valerius Cato, Helvius Cinna, Cornificius ja teised. Eeskujuks oli jällegi kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendajaks Parthenios Nikaiast, kes jõudis Rooma 75. aastal eKr. See oli luulealane revolutsioon Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline jäljendamine. Neoteerikud kirjutasid lühiluulet, mis oli lihvitud ja kasutas haruldasi süzeid ja motiive. Oli linnalik, haritud
sajandil itaalia keelde. Kui Heliaadide puu all sipelgas kord oli käimas, piisk merevaigune sealt kukkus ja kattiski ta. Sel moel loomake siis, elus peetud ju mitte kui milleks, säärase matuse sai, et väga väärt on ta nüüd. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? · kr hoi neoteroi, ld poetae novi, `uue(ma)d luuletajad' · Esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. eKr alguspoolel · Liikmed: Euphorion, Rhianus, Catullus, Calvus, Valerius Cato, Helvius Cinna, Caecilius, Furius Bibaculus, Cornificius, Gallus. · Eeskujud: kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendaja Parthenios Nikaiast (jõudis Rooma 75 eKr). · Revolutsioonilisus Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine (varem: sporaadiline, nt Laevius 1. saj eKr) Neoteerikute luuleideaalid · Lühiluule (väheldane raamatukene,
Fl külas, 4 halli naist. F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda. Taevas ja põrgu lähevad lahti, inglid tõusevad üles Fi kaasa viies. Mef on kaotaja. Teos väga ebaühtlane. Teine osa valmis 1832, I Satuvad ühe keisri õukonda, kus Mefistofeles sai narriks. Mõtlevad välja paberraha, korraldavad show, kus Mefistofeles juhib vägesid. II "Volbriöö unenägu", Helena ilmumine. Wagner on suurem kui Faust, Homunkulus (inimvärdjas), Faust on suures lossis härra. III laps Euphorion suri ära, Helena kadus ära. IV Sõjategevus ja saagi jagamine. V Legend kreeka mütoloogiast, Faust jääb pimedaks ja sureb. Pilet nr 5 5.1. Ülevaade antiiküürikast, Sappho, Ovidiuse, Vergiliuse looming põhijoontes Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 76 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegialuuletused, mis loodud kindla
F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda. Taevas ja põrgu lähevad lahti, inglid tõusevad üles Fi kaasa viies. Mef on kaotaja. Teos väga ebaühtlane. Teine osa valmis 1832, I Satuvad ühe keisri õukonda, kus Mefistofeles sai narriks. Mõtlevad välja paberraha, korraldavad show, kus Mefistofeles juhib vägesid. II "Volbriöö unenägu", Helena ilmumine. Wagner on suurem kui Faust, Homunkulus (inimvärdjas), Faust on suures lossis härra. III laps Euphorion suri ära, Helena kadus ära. IV Sõjategevus ja saagi jagamine. V Legend kreeka mütoloogiast, Faust jääb pimedaks ja sureb. 13 Krahv Maurice Polydore Marie Bernard Maeterlinck (29. august 1862 6. mai 1949) oli Belgia kirjanik,luuletaja, näitekirjanik ja esseist, kes kirjutas prantsuse keeles. Elas peamiselt Prantsusmaal, 19401949 USAs. Alustas kirjanduslikku tegevust luuletajana, kuulsaks sai aga muinasjutu ja legendiaineliste sümbolistlike näidenditega