Eugeenika on ideede ja meetmete süsteem, mis on suunatud vaimselt ja füüsiliselt tervete ja võimekate ning moraalselt väärikate inimeste osakaalu tõstmisele. Nii mõistis seda eugeenika rajaja, inglise teadlane sir Frances Galton. Sisuliselt tähendab see kunstliku valiku rakendamist inimpopulatsioonides. See on mõnes mõttes võrreldav aretusega. Galton eugeenika ideede propageerimisel eristas selgelt kahte suunda positiivset ja negatiivset eugeenikat. Ta pidas positiivset eugeenikat isegi tähtsamaks. Negatiivne eugeenika on suunatud kahjulike või muude ebasoovitavate pärilike omadustega inimeste sigimise piiramisele. Laiema rakenduseni jõudis ainult negatiivne eugeenika ja seepärast rääkides eugeenikast tavaliselt mõistetakse just seda aspekti. Negatiivse eugeenika rakendusi on aga küllalt olnud. 20. sajandi esimesel poolel viidi paljudes riikides sisse negatiivse eugeenika meetmeid, kehtestati riiklikke seadusi nende meetmete lubamiseks ja
J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928. a eugeenikat) ning antropoloog ja zooloog Juhan Aul. (Kalling, ,,Karskustöö...") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel
koopiaid (Hitlereid, Stalineid). Samuti on kasvatusest tulenevalt ilmselt rohem võidakse massiliselt paljundada kuulekaid isikupära kui identsetel kaksikutel. Massiline sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. imetajate kloonimine pole võimaliks - kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Võivad tekkida eugeenilised kiusatused Valikuga saab eugeenikat palju edukamalt "parandada" inimpopulatsioone mingi rakendada kui kloonimisega. Kui neid asju standardi suunas. korraldavad seadused. Kloonindiviide võidakse luua värdjalike Kulukas tüvirakkude tehnoloogia välistab "lihakehadena" transplantaadise varuna. värdjalike "lihakehade" loomise täielikult. Kloonindiviidid võivad mutantsete See võimalus on üsnagi tõenäoline. Senine
Algajad ja eksperdid-deGroot ja Chase & Simon Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.Galton uuris üldintelligentsust ja eugeenikat. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet pani aluse tänapäevastele intelligentsustestidele, intelligentsuse skaala. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi
Keskkond geenid valgud funktsioon · (,,vanasti" mõeldi: geenid valgud funktsioon) Keskkond mõjutab milliseid geene ja kui tihti ekspresseeritakse Keskkonna s.h. treeningu roll mõjutavad kuidas genotüüp kajastub fenotüübis · N. erinevat elu elavad, erinevat trenni tegevad ühemunaraku kaksikud Sir Francis Galton Märgates kurjategijate ja poeetide välimustes süstemaatilist erinevust arendas F. Galton eugeenikat ning rakendas idee taha ka loodusliku valiku. Tema onupoeg oli Ch. Darwin. Aga ... IQ loogika näide Heast soovist eugeenikani · 1870. lõpus arendas Sir Francis Galton teooriat iseloomulikust "kuriteo näost" Leiutas näpujälgede meetodi inimeste identifitseerimiseks Kogus kurjategijate fotosid ja sünteesis ning kombineeris neid (ja üllatus) · Edendas ideed, et kõige ilusamad ja andekamad inimesed peaksid
· Tehnoloogiad võimaldavad lapsi saada ka kõrges eas naistel, millega kaasnevad terviseriskid ja kartus lapse edasise heaolu pärast. · Laste ettearvamatu arv kehavälisel viljastamisel tõstatab küsimuse, mida tohib teha ülejäänud embrüotega, ning sündinud laste puhul seab kahtluse alla nende heaolu. · Geneetilise materjali säilitamisega tekib mitmeid küsimusi, nt omandiõiguse küsimus. · Kunstlik viljastamine võib soosida eugeenikat ja soovi luua nn disainerbeebisid, kelle omadusi, näiteks sugu, rassi, intelligentsust jm, saab eelnevalt määrata. Valikute tegemise põhjus võib olla püüd vältida Xliitelisi haigusi, kuid samuti sotsiaalsed eripärad (nt poisslaste eelistamine Hiinas ja Indias), soov säilitada perekonnas sooline tasakaal või muud eelistused. Oluline on ka see, kuidas valik ellu viiakse: kas
a)lobotoomia. Avastati seaduspärasus, et teatavaid ajuosasid kahjustades on võimalik muuta inimeste käitumist; b)kastreerimist ja steriliseerimist, Eugeenika definitsioon: pärilikkuse hügieen, õpetus inimeste sünnipäraste omaduste parandamisest. Eugeenilisi ideid püüti aktiivselt kohaldada ka kurjategijatele. Doktriini laiem eesmärk oli inimeste inimlike omaduste parandamine, siia alla mahub ka kurjategijatele kohaldatav parandamine. Eugeenikat jagatakse ka positiivseks ja negatiivseks eugeenikaks. Positiivse eugeenika eesmärk oli soodustada parimate (pärilike) omadustega indiviidide paljunemist. Negatiivne eugeenika pidi piirama vähemsoovitud inimrühmade järeltulijate arvu. Alates 1930. a-te lõpust hakkas toimuma teaduslike ringkondade ja avaliku arvamuse pööre eugeeniliste ideede vastu. Eugeeniliste ideede rakendamine natsireziimi poolt. Pärast II ms-i on see olnud tabuteema. Steriliseerimise/kastreerimise eesmärgiks oli
Iduplasma (sugurakkude kromosoomides paiknev) on põlvkonniti pidev (aga muutumis- ja evolutsioneerumisvõimeline). Keharakkude somatoplasma areneb indiviidi arengus iduplasma juhtsignaalide ja keskkonnateguritr toimel, kuid ei mõjuta iduplasmat. See käsitlus on mendelliku geneetika mõistes esimesi genotüübi ja fenotüübi lahutamisi. 1.7.Eugeenika (õpetuse inimese tõupuhtusest) Galton määratles eugeenikat kui teadust kõigist mõjudest ja tingimustest, mis määravad populatsiooni vaimseid ja kehalisi kvaliteete tulevastes põlvkondades. Selle eesmärk on kindlustada iga rass, klass või sekt kehaliselt ja moraalselt parimate ja vaimselt võimekamate esindajatega. Garveri (1991) poolt moderne eugeenika definitsioon: Eugeenika on teadus, mis tegeleb kõikide mõjudega, mis aitavad kaasa inimrassi
füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism. Eugeenikat on 20-nda sajandi esimesel poolel rakendatud paljudes maades. USA-s steriliseeriti näiteks indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Pooltes osariikides oli seadusega ette nähtud steriliseerida ka alkohoolikud, epileptikud ning väära seksuaalse orientatsiooniga indiviidid. Euroopas rakendati steriliseerimist suhteliselt kaua näiteks Põhjamaades. Eugeenikat rakendati 20-nda sajandi esimesel poolel ka migratsioonipoliitikas. Näiteks USA-s eelistati 20-
füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika, mille mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism. Eugeenikat on 20-nda sajandi esimesel poolel rakendatud paljudes maades. USA-s steriliseeriti näiteks indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Pooltes osariikides oli seadusega ette nähtud steriliseerida ka alkohoolikud, epileptikud ning väära seksuaalse orientatsiooniga indiviidid. Euroopas rakendati steriliseerimist suhteliselt kaua näiteks Põhjamaades. Eugeenikat rakendati 20-nda sajandi esimesel poolel ka migratsioonipoliitikas. Näiteks USA-s eelistati 20-
Et ei peaks ühtlustama inimeste varalist seisu läbi poliitika, ühtsustab riik varalise seisu enne poliitikat, et sel poleks häirivat mõju valitsusele. Kõigepealt tuleb tagada riigi ühtsus ning omand ja perekond on Platoni arvates tee peal ees. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut. Nomoi, Seadused Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks
Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi olla isiklikku omandit, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ning oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke, mis neile kuulub, on nende keha. See kommunism puudutab siiski vaid valvurite klasse (valitsejad ja sõdurid), vaid nemad peavad olema eraomandita, ilma monogaamse abieluta (parima inimsoo saamiseks kehtestatakse reguleeritud järeltulijate saamise poliitika, meenutab hitlerlikku eugeenikat, Platon tõi inimsoo jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut. Parimad mehed parimate naistega, lapsed antakse ära, hiljem naised kasvatavad küll, aga ei tea, kelle last ta kasvatab. Vigased lapsed hukatakse või käsitööle.
annaabi.ee 
