raskuskeset liiga madalale Third level lasta, see pidurdab Fourth level jooksukiirust ja ei võimalda Fifth level kiiret äratõuget. Tähtis on hoojala kiire ja hoogne etteviimine. Vastukaaluks tuleb tõukejala puus ette suruda ja vastas Click to edit Master text styles käsi küünarliigesest Second level kõverdatult ette-üles viia, Third level vastasel korral jääb äratõuge Fourth level puudulikuks ning õhulend Fifth level
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges...
Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba tuleb pöörata sisse. Kui käsivars on peaaegu sirge tuleb tõsta turi ja õlavöö ning alustada sissehingamist. Käsi tuleb lõdvalt üle viia. Küünarliiges tuleb kõrgele tõsta, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on: · kõrge küünarnuki asend · pikk tõmme · kiirenev tõuge · lõtv käe etteviimine · õlavöö pöörlemine Vabaltujumise e. krooliujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. 3.SELILIKROOL EHK SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda.
ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2. Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1. Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapööraja- (tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1
Kätetöö: - Krooliujumises saavutatakse käte abil rohkem kui 2/3 ujujat edasiviivast jõust. - Esimesena tulevad vette sõrmed, seejärel ranne ja lõpuks kergelt kõverdatud ja tõstetud küünarnukk. - Tõmbe- ja tõukefaas. Käsi ja käsivars liiguvad veidi alla ja seejärel toimub tõmme taha keha keskjoone ja jalgade suunas. Kui käsi on liikunud õlavööga ühele joonele, muutub tõmme tõukeks. Käsi liigub otse taha ja tõuge lõpeb peopesa jõudmisega reie juurde. - Käe etteviimine. Tõmbe- ja tõukefaasi lõppedes tõuseb veest kõigepealt õlg, siis käsi, küünarnukk ees. Käe etteviimisel hoitakse küünarnukk kõrgel ning kogu käsi veest väljas. Käe liikumisel ette püsib peopesa võimalikult keha lähedal ning liigub käe vette asetamise punkti sõrmed ees. - Krooliujumises aitavad käed teineteist: ühe käe tõukefaasi lõpus alustab teine käsi tõmbefaasi. 6
Tõmbed on lühikesed ning nende käigus on oluline jälgida peopesa asendit ja seda, et jalad ei vajuks. Küliliujumine Küliliujumine on kasutusel vetelpäästes. Küliliujumisel on peamiselt praktiline eesmärk. Vabaujumine e. Krool Krool on pärit Havailt 1893. aastast. See on kõige kiirem ujumisviis ning selle tõttu on see sobiv sprindiks. Et õiget asendit leida on hea ette kujutada, et ujud läbi peenikese toru. Krooli ujumine toimub kõhuli. Vaba käe etteviimine toimub läbi õhu tagant ette, õlgade laiuselt. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Vee all liigub alati esmalt käsi, mitte küünarnukk. Käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, et pikendada libisemisfaasi ja toimuks tugevam tõmme. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt. Pöiad peavad olema suunatud sissepoole ja põlved pisut kõverdunud. Üks olulisemaid asju on hingamine
vahel nimmepiirkonnas Ventraalsed saaglihased - Rindkere ventraalne 1...9 roie Abaluukõhr, abaluu Kere fikseerimine jäsemete vahel, kuid mm. serratus ventralis saaglihas - ... thoracis saagjas pind fikseeritud jäsemete korral kere etteviimine ja tõstmine ning jäsemete väljapööramise asendis osalemine sissehingamisel Kaela ventraalne saaglihas - Kaelalülide Kere fikseerimine jäsemete vahele
Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3.-5. Roidelt Abaluu kaarnajätkele Toob õlavöödet ette-alla Suur rinnalihas Rangluult, rinnakult, kõhu õlavarreluu Olavarre etteviimine sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim. Peamine hingamislihas, vahelihas diafragma( rinna ja kõhuõõne kõõluskeskmeks. tõmbub kokku-
Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3.-5. Roidelt Abaluu kaarnajätkele Toob õlavöödet ette-alla Suur rinnalihas Rangluult, rinnakult, kõhu õlavarreluu Olavarre etteviimine sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim. Peamine hingamislihas, vahelihas diafragma( rinna ja kõhuõõne kõõluskeskmeks. tõmbub kokku-
küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on peaaegu sirge tõsta turi ja õlavöö, alustada sissehingamist. Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on kõrge küünarnuki asend, pikk tõmme, kiirenev tõuge, lõtv käe etteviimine ja õlavöötme pööramine 4 3.SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök
annaabi.ee 
