Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ettevalmistajana" - 7 õppematerjali

ajalugu - Rootsi aeg eestis
4
doc

ajalugu - Rootsi aeg eestis

saj. loodi manufaktuure ­ käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster ­ kirikuõpetaja abiline ; 1642 ­ I eestikeelne aabits) - B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana (1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar ­õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2 parima õpilasega Karl XI juures (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) ; tagasiteel 2.reisilt hukkus tormises Läänemeres ; 4 aastaga valmistati ette umbes 160 noormeest kooliõpetajateks) - Talurahvakoolide asutamine (Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks - Forseliuse ajal 41 kooli ; kooli pidid minema need, kes kodus ei

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Eesti varauusaeg
9
doc

Eesti varauusaeg

· Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal ­ viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster ­ kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar ­ õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis. · 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) · Tagasiteel 2. reisilt hukkus tormises Läänemeres. · 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks. c. Talurahvakoolide asutamine: · Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks ­ Forseliuse ajal 41 kooli.

Ajalugu → Ajalugu
176 allalaadimist
Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Peeter Põld ning rektorid Heinrich Koppel ja Johan Kõpp 5 Puudus alguses eestikeelsetest õppejõududest, kutsuti õppejõude Soomest ja Rootsist (ajaloolane Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid:  1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond.  1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”.  Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool)  Tartu Kõrgem Muusikakool  Tallinna Konservatoorium  Tondi Kõrgem Sõjakool EV algusaastatel teadus ei olnud valitsuse tähelepanu all, ka enamik saksa ja vene rahvusest

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Kreeka ja Rooma teater
13
doc

Kreeka ja Rooma teater

loomi ning inimesed nautisid vaatepilti kuidas lõvid õigisid kristlasi. Mõistagi kaotas teater säärase vääruse aja möödudes. VANA-ROOMA NÄITEKIRJANIKUD Titus Maccius Plautus (254-184 eKr).Tema komöödiad on varaseimad säilinud terviklikud teosed Ladina kirjanduses ning ta on kirjutanud kakskümmend üks näidendit. Ta on ka üks varaseimaid teatri muusikalide pioneere. Plautuse eluteest on vähe teada. Arvatakse, et ta sündis kuskil Sarsina lähedal ning töötas lava ettevalmistajana, puussepa ametis. Sealt ilmselt ta armuski teatrisse ning ka tema näitleja oskus avastati peagi. Ta õppis oma vabal ajal Kreeka draamat, täpsealt Menanderi komöödiaid. Ta õpingud kandsid vilja ning ta lavastas oma tööd 205-184 a eKr. Plautus saavutas suure populaarsuse publiku hulgas, üksnes tema nimi oli kvaliteet kaubamärgiks teatri edule. Ta kopeeris tihti Kreeka näitekirjandust sõna-sõnalt ning mugandas seda kohalikule Rooma publikule. Tema

Kategooriata → Uurimistöö alused ja...
79 allalaadimist
Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus
55
doc

Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus.

tegutseb geograafilise tähisega tähistatava kauba tootjana, töötlejana või müügiks ette- valmistajana või teenuse osutajana selles geograafilises piirkonnas, millele tähis viitab. Geograafilise tähise registreerimine ühe isiku poolt ei anna talle ainuõigust selle tähise kasutamiseks, seega ei ole ka geograafiline tähis otseselt kellegi oma. Tähist võivad kasutada kõik isikud, kes tegutsevad registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana, registreeringus märgitud geograafilisel alal ja sellel kaubal on kõik registreeringus toodud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused. Geograafilise tähise kaitsel on oluline osa majandussuhetes nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Geograafilise tähise mitteõiguspärane kasutamine on vastuolus ausate kaubandus- ja tööstustavadega, eksitab selliselt tähistatud kaupade ostjaid ja isikuid, kes mitteõiguspäraselt

Ametid → Sekretäritöö
16 allalaadimist
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
24
docx

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt

Tegelikult teostavad ka seadusriigis võimu ikka valitsejad. Seaduste omamoodi ,,aseainena" toimivad Platoni ideaalses mõttekonstruktsioonis ideed oma normatiivsuse ja ideaalinõudmistega. ,,Õigluse" ja ,,Õnnelikkuse" idee on reaalse õigluse ja õnnelikkuse jaoks ideaalsed lõppsihid, mille saavutamise nimel kogu poliitika pingutab. Kuna ideed on inimtegevusest sõltumatud, kuid sellele siiski eeskujuks, saab Platonit vaadelda loomuõigusliku traditsiooni ettevalmistajana õigusfilosoofias. Valitsemisviiside võrdlus. Seni oleme vaadanud seda, kuidas üks riik oma idee kohaselt ideaalsena peaks olema. Selle alusel saab sarnasuse ja erinevuse järgi hinnata reaalselt olemasolevaid ühiskonnakorraldusi, valitsemisviise, valitsejate hingelaade, mida Platon ka tegi. Kõige lähedasem ideaalsele on tema järgi aristokraatia. Aristokraatia ,,parimate võim" hävitab end sellega, et piirab selle ringi, kellele kuulub võim, väga kitsaks.

Filosoofia → Filosoofia
53 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

sekundi pikkune aplaus, mida M. Rautio monteerimise käigus ei hajuta 181 . Kõnealuse 1. džässikontserdi tähtsust meie džässi arengule ei ole võimalik ülehinnata – tänu ringhäälingu ülekandele sai sellest osa kaugelt rohkem huvilisi üle kogu Eestimaa kui Estonia kontserdisaali mahtus ning tõenäoliselt toimis see olulise ergutaja ja julgustajana teistelegi muusikutele. Võib-olla suuremgi tähtsus oli ringhäälingu ülekandel publiku ettevalmistajana sedalaadi muusika vastuvõtuks. 4.1.2. Priit Veebeli teine kontsert Nagu uurimuse käigus selgus, tuli 1. džässikontsert muudetud kavaga 16. aprillil 1937 Estonia kontserdisaalis kordamisele. See fakt ei ole senistes uurimustes kajastamist leidnud. A. Mut- su, kes P. Veebeli õemehena ja juba siis arvestatava džässmuusikuna oleks pidanud tema tegemistega hästi kursis olema, on Tallinna 2. džässikontserdiks pidanud 2. novembril 1938 Estonia kontserdisaalis toimunud kontserti. V

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun