- omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha) - tegevuse asukoha valik - rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat 1998 Wingspreadi avaldus: Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. 1992 Rio de Janeiro keskkonna ja arengu deklaratsioon: Keskkonna kaitsmise eesmärgil euleb riikide poolt laialdaselt rakendada ettevaatusprintsiipi. Tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste keskkonnakahjustuste vältimiseks tulude ja kulude analüüsil põhinevate meetmete mittevõtmseks 1990 III Põhjamere kaitse konventsiooni lõppdeklaratsioon: Osavõtvad riigid jätkavad ettevaatusprintsiibi rakendamist, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potentsiaalset kahjulikku mõju ja seda isegi
"Kahju vältimise" printsiip on erinevalt "saastaja maksab" printsiibist suunatud mitte tagajärgede likvideerimisele, vaid kahju ärahoidmisele potentsiaalselt ohtliku tegevusega tegelev isik peab võtma tarvitusele kõik meetmed, et vältida otsest tekkivat kahju. See printsiip kuulub siiski kohaldamisele olukordades, kus on juba täpselt teada, milline kahju ja millisel kujul millise tagajärje tulemusena tekib. Üldjuhul siiski nii ei ole, mistõttu nende puhul tuleb kohaldada eelkõige ettevaatusprintsiipi ettevaatusmeetmeid tuleb rakendada ka siis, kui ei ole täpselt teada, kas ja milline kahju võib kasvatamise, kasutamise vm tegevuse tagajärjel tekkida. "Saastaja maksab" printsiibi juurde tagasi tulles võib öelda, et see tagab olukorra, kus keskkonnahoid ei oleks ainult riiklike organite, vaid kogu ühiskonna ühine eesmärk. Saastaja maksab põhimõttest lähtuvalt peaksid saastekontrolli kulutused peegelduma toodete ja teenuste
paigas vaesestub. Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest. Kui mõnele minu perekonnaliikmele antakse GMO-d, siis ma keelduksin, kuna see seab inimese tervise ohtu, võib tekkida allergia ja hullemaidki reaktsioone. Kuna GMO-dega seotud riskid on ebakindlad ning ohud ei ole selged, tuleks eelkõige rakendada ettevaatusprintsiipi ning kehtestada ettevaatusmeetmed. Ainult selliste GMO-dest tulenevate kahjude puhul, mille tekkimise viis ja ulatus on kindel ja tõestatud, on võimalik rakendada kahju vältimise printsiipi ja seada konkreetsed tingimused kahju vältimiseks.
See on võimalik juhul kui kahju on korvatav ja saaste on võimalik keskkonnast eemaldada. Kahju vältimise printsiip võeti kasutusele siis, kui jõuti järeldusele, et paljude tegevuste tagajärgi ei ole võimalik hüvitada. Selleks tuleb enne kahju tekkimist hinnata olukorda ja teha omad järeldused. On kujunenud välja lubade jagamise süsteem, kus on rangelt paika pandud erinevad normid ja nõuded. 8 Ettevaatusprintsiipi rakendatakse juhul, kui ei olda kindlad võimalikkudes tagajärgedes, mis üks või teine tegevus võib tekitada ja puuduvad tõendid või teaduslik seletus. Selleks viiakse läbi riskianalüüsid potentsiaalsete probleemide ärahoidmiseks. GMO- de puhul on saaste juba tekkinud enne, kui avalik võim asjast ülevaate saab. Selleks tulebki antud printsiipe rakendada pigem vastupidises järjekorras. Eelkõige tuleks ettevaatusprintsiipi rakendada
10.2011) 7 Eri taseme otsusetegijad puutuvad väga tihti kokku olukorraga, kus on vaja kaaluda ühelt poolt füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja vabadusi ning teiselt poolt vajadust kaitsta keskkonda. Probleemi keerukus seisneb aga selles, et keskkonda puudutavates küsimustes tuleb otsuseid tihti teha teadusliku ebakindluse tingimustes. 10 Keskkonnamõju hindamise aruanne peab ettevaatusprintsiipi arvesse võtma. Selle järgi tuleks kasutusele võtta ettevaatusabinõud, kui on olemas oht keskkonnakahju tekkimiseks, kuid kahju tekkimine ei ole kindel ega teaduslikult tõestatud. Wingspread´i 1998. a avalduses öeldakse, et kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. Antud juhul tuleks ohtu Natura 2000 võrgustiku alale
o Powell and Rayner v. United Kingdom, 1990. Öösel hakkasid lennukid lendama ja inimesed ei saanud enam magada, kuna siis tegid lennukid suurt müra. Inimestele ehitati kolmekordsed aknad ja osadele anti raha, et nad sealt ära saaksid kolida. · Peamine eelis Rahvusvahelise kohtuliku järelevalve mehhanism · Peamine puudus kaitse ex post (ei rakendata ettevaatusprintsiipi). Inimene hakkab keskkonnast huvituma alles siis, kui tema esmased vajadused on rahuldatud. o Kuid - Balmer-Schafroth and others v. Switzerland ja Hatton and others v. The United Kingdom - annavad lootust. Elasid Sveitsis tuumaelektrijaama vahetusläheduses. Väideti, et tuumaelektrijaam on valesti ehitatud, et kui tekib mingi maavärin vms siis võib see pooleks minna. Pöördusid nõudega
täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. (ELL art 3) Mis on kõrge tase? * Nt võrdlemine riikidega, kus keskkonnakaitse on ilmselgelt kõrgel tasemel (Rootsi, Taani, Soome, Austria, Saksamaa) * Kõrge tase on seotud uute teadmistega, ettevaatusprintsiipi rakendades ka mittelõplike teadmistega teatud ainete või tegevuste võimaliku negatiivse mõju kohta. Üheks peamiseks keskkonnakaitse kõrge taseme indikaatoriks on ettevaatusprintsiibi rakendamine ja ebakindlate ohtude ohjamine. 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus Materjal: Loeng, Õpik lk. 193 196.
ja kkfaktorid ning sots ja maj faktorid peavad kokku saama ühes otsuses. Säästev areng nõuab, et praeguse põlvkonna teod ja otsused ei tekitaks kahju tulevaste põlvkondade huvidele. Kuid kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste põlvkondade õigusi või on tegu vaid meie kohustusega arvestada tulevaste põlvkondade huvidega? Seega tuleb rakendada ettevaatusprintsiipi, mille üks põhiül ongi kkruumi ebakindlusest tingitud tugevusvaru jätmine, eesmärgiga mitte läheneda kk taluvuspiirile, rääkimata selle ületamisest. Selleks ongi maailmas hästi palju konventsioone. Integreerimisprintsiibi abil toimub kkkaalutluste tungimine peaaegu kõigisse inimtegevuse valdkondadesse. See lähtub ideest, et maj ja sots areng ei tohi olla ega pea olema kkkahjustuste põhjuseks (mõnikord toovad isegi kk kvaliteedi
annaabi.ee 
