täitumise poole. Minu kõige nõrgem külg on see, et ma võtan kõik ülesandes ja tööd käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest siis tekib mul kõige parem motivatsioon, ma tean, et just selles ajaks peab mul kõik valmis olema ja ma saan sellele keskenduda korralikult. Ma ei ole eriti hea koosõppija, mulle meeldib rohkem üksi kodus ja vaikuses õppida. Seega ei vaimustu ma grupitöödest ega ka klassile mingi kodutöö ettekandmisest. Kui ma seisan klassi ees ja näen kõike neid pilke, mis mind vaatavad tabab mind seesmine paanika, ma lähen näost tulipunaseks. Loomulikult viin ma alustatu lõpule kuigi ma ei tunne end mugavalt. Minu kuidas nüüd öelda miinus või pluss on ka see, et punaseks lähen ka spikerdades. See pärast võin ma neid küll kirjutada, et paremini õpitu meelde jääks kuid kasutada pole ma neid kuigi osav eriti peale seda kui põhikoolis õpetajale korra vahele sai jäädud
suures saalis ning kaasaegsed arvustajad ei halastanud. "Marie Underi laulud on pärlid. Neid hindame hiljem ta sonettide kogu puhul. Kuid oli kahju, et ettekandes puudusid kõik eeldused, nii meeldiv ka kui oli idee näha autori seotud pidulaual oma riimidega," kirjutas Hugo Raudsepp ajalehes Teataja. Ehkki Siuru avaõhtu esinemine ei jäänud tal viimaseks, hoidus luuletaja edaspidi oma luuletuste ettekandmisest. Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Ilmunud on ka Paul Rummo poolt koostatud tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab".
vähehaaval helges meeleolus. Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. Ta oli kinkinud partituuri Grazi linna asjaarmastajate muusikaühingule, kus see seisis unustuses ning avastati alles 1865. aastal, palju aastaid pärast Schuberti surma. Schuberti viimast, Üheksandat sümfooniat, nagu mitmeid teisigi tema teoseid , pole aga tänaseni leitud. Ka ei ilmunud Schuberti eluajal ükski tema sümfoonia trükis, ükski orkester ei huvitunud ta sümfooniliste teoste ettekandmisest. 1956. aasta oktoobris toimus Moskva muusikasõpradele suur sündmus. Üks väljapaistvamaid nõukogude pianiste Emil Gilels esitas esmakordselt koos orkestriga Schuberti Fantaasia f-moll. Helilooja oli kirjutanud selle klaverile koduseks musitseerimiseks neljal käel. Konterditel aga niisugust mängumoodust ei kasutata ja nii oli Schuberti üks eredamaid ning poeetilisemaid teoseid laiemale kuulajaskonnale kättesaamatu.
Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18. Vokaal-instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Kirjutati võrreldes 20.sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga, harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja. 19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani. Heino Elleri viiulikontsert h-moll (1934) Artur Kapi 1.orelikontsert (1934)
Infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Alluvate informeerimiseks kasutatakse erinevaid dokument, žurnaale, esitlusi ja ettevalmistatud koosolekuid. Alt-üles suhtlemine – suhtlemine toimub alluvatelt juhtidele. Juhini võib jõuda ainult osaline info, alluvad võivad infot moonutada või varjata töö kitsaskohti. Mõned alluvad võivad edastada infot otse tippjuhile, minnes mööda vaheastme juhist. Juhid võivad viivitada probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele. Juhid ootavad alluvatelt – soovitusi organisatsiooni muutmiseks, kui alluvad märkavad lahknevusi firma poliitikast, vaidluste korral arutelu alluvate poolt Alluvad ootavad juhilt – tagasisidet tehtud tööle, vajalikke tööjuhendeid, ajakohase teabe saamist, toetust, et alluv tunneks, et teda hinnatakse ja temast peetakse lugu. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused.
firma ajalehti, päevaaruandeid kindlal telefoninumbril, kohalikus televisioonis, arvutisidet (Electronic mail system) jne. Sotsiaalne toetus (Social support) on samuti alluvate poolt vajatav tagasiside. Iga inimene tahab tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse Alt-üles informeerimisel võib esineda järgmisi probleeme: 1. Informatsiooni liikumise aeglus, viivitamine (Delay). Juhid kõhklevad oma probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele, kuna need võivad viidata oma alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon.. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5
ja varustama neid sellega, et ka nemad tunneksid end informeerituna. 3. Juhil on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist. 4. Tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Vastasel juhul alluv ei kuula või ei usu sõnumit. Alt-üles informeerimine: Alt-üles informeerimisel võib esineda järgmisi probleeme: 1. Informatsiooni liikumise aeglus, viivitamine (Delay). Juhid kõhklevad oma probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele, kuna need võivad viidata oma alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon. Mõnel juhul püüavad alluvad rääkida ülemusele ainult seda, mida ülemus nende meelest teada tahab. Teisel juhul võib põhjuseks olla informatsiooni liigne hulk, mis eeldab selle eelnevat koondamist. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse
varustama neid sellega, et ka nemad tunneksid end informeerituna. 3. Juhil on vaja teadlikult planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne tegutsemist. 4. Tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Vastasel juhul alluv ei kuula või ei usu sõnumit. Alt-üles informeerimine: Alt-üles informeerimisel võib esineda järgmisi probleeme: 1. Informatsiooni liikumise aeglus, viivitamine (Delay). Juhid kõhklevad oma probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele, kuna need võivad viidata oma alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon. Mõnel juhul püüavad alluvad rääkida ülemusele ainult seda, mida ülemus nende meelest teada tahab. Teisel juhul võib põhjuseks olla informatsiooni liigne hulk, mis eeldab selle eelnevat koondamist. 3
annaabi.ee 
