2) Agressiivne ,,Elu on võitlus" kontrollib teisi oma võimu abil, egoistlik, toob kaasa konflikte, võtab kogu vastutuse. 3) Kehtestav ,,Mina olen tähtis ja sina oled tähtis" peab lugu endast ja teistest, austab kõigi isikupära ja erinevust, jagab vastutust. Mina teate vormid 1) lapselik (miks mina? Kaua võib?! Juba jälle) 2) vanemilik (ma olen sada korda seda öelnud, kuidas sa aru ei saa?) etteheitev, moraalitsev 3) täiskasvanulik ehk neutraalne, mis selgitab teie tundeid. Teeb seda rahulikult. ( ma arvan, et sa käitud nagu siga ) Mälu jaotus 1) püsimälu asjad, mida inimene ei unusta iial ja kasutab küllalt sagedasti. 2) Lühiajalinemälu asjad, mis ununevad kiiresti.
(kvaliteedimaksiimi ja maneerimaksiimi rikkumised naine annab liialt palju teavet, millest mees midagi aru ei saa ja naine ise ka vist ei saa aru, mida kõike ta kokku vatrab, sest seda tõestavad tema katkendlikkus ja iseenda jutu eitamine pärast mõningast järelemõtlemist) Sa ei ole sugugi vaimustatud, sa oled tujust ära? Olen ma jälle kogemata midagi valesti öelnud? (implikatuur jälle = naine on varemgi midagi valesti öelnud, aga ,,kogemata" on pigem sarkastiline ja etteheitev, oodates eitavat vastust). M: Täidetud vasikarind, jänesepraad, kukeseened marinaadis, puravikud, sõstratarretis ja siis veel see veinitort... Aga mis siis, kui mitte keegi ei tule? N: Sa oled pessimist (relevantsusmaksiimi rikkumine). Sina oled süüdi, et ka mina olen muutunud pessimistiks: sa oled mulle külge pookinud igavese kahtlusetõve ja naudid, kuidas see (anafoor) tervikuna mu oma võimusesse haarab. M: Mul on alust niiviisi arvata
/ Kõik, mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne./.../ Üsna palju religioosseid sümboleid on sisse toodud, mis minule tähendab pühalikkust./.../ nõnda kõigi poolt sõimatud saab iga vasnegi Mooses./.../ Väga segane aeg tundub riigis olevat, kõik mäsleksid ja roniksid mööda lõputut seina, et saada isandaks, milleks paraku ei sobi keegi pööblitest. Viimases salmis kutsub luuletajaid üles, kirjutama oma pimedast raevust. Kuna see luuletus on etteheitev ühiskonnale, siis ma tõesti ei imesta, miks tollal nii julge ja otsekohene mees trellide taha pisteti. Tunda on isamaalise mehe julgust öelda, kuidas asjad on ja mitte teha nägu, et on kangelaslikud meie mehed kirjutades seda, mida tellivad revolutsionääridest riigipead. Viimane periood Heiti Talviku elus on "Kohtupäeva" järgne aeg ehk tema viimased eluaastad. Kõige paremini võitab kokku tema segadusest ja negatiivsusest olekust luuletus, millel puudub pealkiri.
Laps saab ise aru oma süüst ja süü tagajärgedest, millega ta peab leppima kuna tal pole põhjust teiste peale vihane olla. Rahakaristus on vanemate karistus. Paljudele vanematele on see raske ehk isegi võimatu. Teistele, kel palju raha on see kerge ja seetõttu muutub karistus naeruväärseks. Toidukaristust võib kasutada toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. Aukaristus on näiteks vestluse katkestamine, etteheitev pilk, sõnaline etteheide, avalik laitus näiteks kooli puhul klassi ees direktori juurde saatmine. Vabakaristuse all mõeldakse karistusi, mis kitsendavad või vähendavad laste vaba aega näiteks kinnijätmine, karistustööde tegemine. Kehaline karistus on läbi aastatuhandete olnud see, mida eeskätt mõeldi karistuse all. Kas siis pahanduse tegemisel vitsaga või rihmaga löömine, tutistamine. 1.8 Kiitus
· Nom lõpevad need sõnad konsonandiga · L (aadel, dattel, diisel, eesel, flüügel, höövel, jospel, mantel, naaskel, pintsel, rentaabel) · M (koorem) · N (kaaren, korsten, poogen, räppen, taigen, värten) · R (apteeker, ekker, jünger, kaater, litter, mutter, revolver, suhkur, ungur, vooder) · S (aegus, hirmus, hõlpus, jõudus, kuulus, rõõmsus, soodus, tiidus, tähtis, täppis, voodus) · V (aeganõudev, andev, etteheitev, hingemattev, jooksev, kaitsev, laulev, maitsev, murdev, päästev) · Väljalangevaks teise silbi vokaaliks on enamasti e · Aher:ahtra:ahtrat: ahtrasse: ahtrate: ahtraid: ahtratesse e ahtraisse · Vaher: vahrta: vahtrat: vahtrasse: vahtrate: vahtraid: vahtratesse e vahtraisse · Mannen e mander: mandri: mandrit: mandrisse: mandrite: mandreid: mandritesse e mandreisse · Tanner e tander: tandri: tandrit: tandrisse: tandrite: tandreid: tandritesse e tandreisse
Tuglase „Noorusmälestusi“ ja Vilde „Prohvet Maltsvet“ räägivad kõrtsist ühtemoodi. Kuna need on uueaegsed käsitlused, ei toonitata enam niivõrd religioosset ega isegi meditsiinilist aspekti, vaid rõhutatakse sotsiaalset. Vilde räägib, et kõrts on talupojale vajalik. Talupojal pole nagunii raha, et juua, aga see on koht, kus naabrimehed kohtuvad, räägitakse uudiseid – s.o rahvamaja. Kõrtsi kujutamine realistlikus kirjanduses pole enam hurjutav, etteheitev – enam ei räägita, kui halb alkohol on. Kõrts on hea kirjanduslik ruum või tribüün, kuhu saab erinevaid tegelaskujusid ja vaatenurki esile tuua. Seal ilmnevad külaühiskonda läbivad probleemid ja erisused. Vilde suhtub „Prohvet Maltsvetis“ alkoholiprobleemi hoopis mõistvalt. Tuglase „Noorusmälestusi“ on veel samm edasi – Tuglas vaatleb kõrtsi kultuuriloolisest vaatepunktist. Ta asetab kõrtsi suhtesse linnades rajatavate kohvikute ja restoranidega
2) Rahakaristus Rahakaristus on vanemate karistus. Paljudele vanematele on see raske või ehk võimatugi. Teistele, kel palju raha, on see kerge ja seetõttu muutub karistus naeruväärseks. 3) Toidukaristus See karistusviis on pärit keskajast ja lähtub askeetlusest. Kasutada võiks seda toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. 4) Rahulolematuse avaldus (aukaristus) Aukaristusel on palju erinevaid vorme: vestluse katkestamine ja tumm laitus, etteheitev pilk, tavalise sõbralikkuse asendamine jaheda viisakusega, miimika, zestid - pearaputus, õlakehitus, hääletoon, sõnaline etteheide, neljasilmavestlus, laitus. Laitus ja noomitus avaldavad mõju üksnes siis, kui nad on lühikesed, konkreetsed ja neid kasutatakse harva. Pikad moraalijutlused lihtsalt tüütavad lapsi, mitte ei kutsu neis esile arusaamist oma eksimusest. Näiteks küsisime ühes uurimuses laste käest, mida tähendab sõna
annaabi.ee 
