Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne, lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks. Leegajus ettehaarav sisseastumine ehk kaks silpi laultakse ettehaaravalt sisse, järellauljad laulavad juba eeslaulja lõpust kaasa. Ühe- ja kaherealine viis. Eeslaulja laulab ette ja järellauljad kordavad sama viisi ja samade sõnadega. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev. Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks. Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas
tekstis kasvab; see on fakt, mis esimesel pilgul räägib vastu informatsiooniteooria põhiseisukohtadele. Lahendada see probleem, mõista, milles on luule kultuuriväärtuse allikas, -- tähendab anda vastus poeetilise teksti põhiprobleemidele. Mil viisil kutsub teksti koormamine lisakitsendustega esile elementide uute tähenduskombinatsioonide järsu kasvu, mitte aga languse tekstis? Käesolev käsitlus kujutab endast katset leida vastus sellele küsimusele. Ettehaaravalt võib öelda, et mitteluules me eristame: 1. Struktuurilis-tähenduslikke elemente, mis kuuluvad keelde, ja nende variante, mis paiknevad kõnetasandil. Viimastel pole oma tähendust ning selle leiavad nad vaid keeletasandi teatud kindlate invariantsete ühikutega korrelatsiooni viimise tulemusel. 2. Keeletasandi raames eristatakse elemente, millel on semantiline tähendus, see tähendab -- mis on korrelatsioonis
Poisi kiindumus emasse ja isa vihkamine. Need kaks tõukejõudu hakkavad mõjutama hilisemaid tundeid ja käitumist. Freud arvas neid ideid nägevat Oidipuse müüdis, kuigi ta lähtus ainult Sophoklese tragöödia sündmustikust. Freudi arusaamine müüdist on seega näide kirjanduse mõjust prototüüpse ettekujutuse loomisel müüditeemade kohta. Nietzsche, Friedrich Wilhelm (1844-1900) kirjutas teose ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" mis käsitleb tragöödiaga seoses ettehaaravalt neid teemasid, mille juurde müütide uurijad (Jane Harrison, James Frazer, Gilbert Murray) mõnevõrra hiljem pöördusid tragöödia, müüdi ja rituaali suhteid. Tungide mõju kultuuri ja kunsti tekkele esitas ta apollonliku ja dionüüsosliku alge vastandamise kaudu: N järgi tekkis tragöödia nende kahe alge, Apollonilt pärit ratsionaalsuse ja Dionysoselt pärit ekstaasi koostoimes. N nägi kreeka
tähenduse purustab, demonstreerides ligimesearmastuse ideaali kokkusobimatust inimliku reaalsusega. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Sellest elu lõppjaamast on avatud üksnes pääs minevikku (mõtteiskujutlusis), ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose
kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Kuigi teatrite süsteem põhimõtteliselt 27 säilis, jäi üldine teatrimaastik siiski hõredamaks ja vaesemaks. (Ettehaaravalt: XX sajandi teisel poolel, mitme aastakümne vältel toimis emakeelne teater võõrkeelses ja -meelses nõukogude ühiskonnas aga vaieldamatult rahvuslikku kogukonda ühendava omalaadse pelgupaiga või isegi pühakojana. Või teisisõnu: „teatri prestiiž inimese isikliku ja ühiselu mõtestajana” oli toona tõesti suur – Vellerand 2003: 239.) Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta
võru kultuuri tähendus üha kasvab. Küsimus eesti ja võru keele omavahelisest suhtest on tegelikult siiani lõplikult lahendamata. Üks terviklik rahvuskontseptsioon neis manifestides lagundatakse, üritatakse tuua siia teistsuguseid võimalusi. Lauris Kaplinski ,,The holy land Taaramaa" Vikerkaar 1995/12. Siin hakatakse vastu pühale objektile ja siin on taustaks justnimelt maausu või popkultuuri, massiklutuuri ideoloogia ideed. Välja tuleb identiteetide paljusus. See iseloomustab ettehaaravalt ka järgnevat aega eesti ühiskonnas kui ka kultuuris. Ei eksisteeri enam midagi sellist, mis oleks ühtne. Ka nõukaajal polnud kõik väga ühtsed, kuid igal juhul oli see ühtsus suurem. Nüüd taasiseseisvunud vabariigis see ühtsus järjest kaob ja pole enam midagi klassikalises mõttes rahvuslikkust. See subjekt eestlane võib sisaldada endas mitmesuguseid maailmavaateid, ideoloogiaid, mis erinevaid objekte liikuma panevad. Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt
Rahvatraditsioonide kujutamise poolest paistab teiste teoste hulgast silma H. Sarõhanovi (1906- 1944) jutustus muusikant ,,Sukure Bahsist" (1940-41)133. Sõja aastail olid suurimate teoste hulgas olid B. Kerbabajevi nõukogude sõduri kangelaslikkusest rääkiv jutustus ,,Kurban Durda" (1942), A. Kausutovi (1903-1953) tagalakangelaslikkuse teemaline,,Jahimees Kandõmi pere"134 (1944), Hadzi Ismailovi (1913-48) sõduri ja tema armasttu suhteid analüüsiv jutustus ,,Vastased"135 (1944). Ettehaaravalt olgu öeldud, et sõja ajal kirjutati sõjaga seoses kangelaslikkusest, 50. 60. aastatel aga kangelase saatusest. õemees Berli oli hoiatanud ja viivad vägivaldsed kosilased kaasa. Autori pandud pealkirja tähendust tuleb mõista tegelikult ümberpöördult: õnnelikud tüdrukud ei ela vaid Bagdadis, õnnelikud võitlevad oma õiguste eest. 126 Asir mõtleb, kas astuda kolhoosi? Hiljem veendub, et mullad ja kulakud peksavad nõukogude võimu peale lihtsalt
annaabi.ee 
