Vaikse ookeani saared 1. Hawaii saared 2. Lõuna-Hiina mere saared 3. Tulemaa saared 4. Uus-Kaledoonia saared Hawaii Hawail võib kohata 5 erinevat looduskatastroofi need on: 1. Üleujutused 2. Orkaanid 3. Tsunamid 4. Lava Voolud 5. Maavärinad 2006 aastal sadas rohkem kui 30 päeva vihma ja see tekitas suuri üleujutus kahjusid ning kahjustas inimeste terviseid. Lõuna-Hiina 1. Üleujutused 2. Maavärinad 3. Taifuunid 4. Tsunamid Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Umbes 4800 km pikk Kollane jõgi algab Põhja-Qinhai provintsi mägedes ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste
õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist. Paljud ei mõista, et raha teenitakse raske tööga ja hea mõistusega, mitte aga teiste tagant varastamise teel. Rahast tingitud vihkamise võib aga viia ettearvamatuse tagajärgedeni. Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab kuritegevust ei lase ka edukatel inimestel ennast turvaliselt ja õnnelikena tunda. Minu arvates, need, kes ei suutnud saavutada nii palju kui mõni teine ei tohiks edukate inimeste üle viha kanda. Enamus neis on oma edu saavutanud raske tööga nina terava mõistusega. Vastupidi, selle üle peaks rõõmu tundma, sest nii muutub ju tegelikult parimaks kogu meie ühiskond
kõdunevat loomakorjust. Lõplik ohvrite arv oli umbes 3,7 miljonit inimest, mis tegi selle üheks kõige enam inimelusid maksma läinud loodusõnnetuseks ajaloos. Vanasti uskusid hiinlased, et Huanghe põhjas elab paha vaim ja et teda lepitada, uputasid nad jõkke kõige kaunimaid tütarlapsi. Kuna vaim ei muutunud sellest heasüdamlikumaks, siis on praegu tütarlaste ohverdamise asemel hakatud ehitama hiidtamme, kuid endiselt on üleujutuste oht suur. Peamine jõe ettearvamatuse põhjus on selle suurus ja vee koostis. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jõe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine pidevalt Kollase jõe sängi. Samuti võivad need luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste. Juba kolmandast sajandist alates on sellega tegelenud veeinsenerid, kuid ka tänalpäeval nurjab jõgi paemaidki püüdluseid. Kasutatud lingid: http://www.damninteresting
lihtsalt armastuse teesklemine. Lapsel tekib teadmatus, ta ei saagi siis õieti aru mis see armastus on. See on nii vale kui sa ütled kellelegi: "Mul on palju kohustusi! Ma olen EMA või ma olen ISA!", tekib küsimus kas sa siis tegelikult ka teed midagi selleks või sa oled lihtsalt suur suu? Kolmandaks. Hirm ja valu. Miks see tekib, kui armastus on nii ilus ja lilleline? See on hirm ettearvamatuse ja tundmatu ees. Kindlasti ka ebakindlus. Hirm tekib muutuste ees. Kardetakse vana(mälestus, illusioon) maha jätta uue nimel. Kindlasti ka valulik on egost loobumine. Aa ja veel enesetapp ei ole mingi armastuse väljendamine see on lihtsalt vale, oma ego upitamine jällegi, nagu ma juba mainisin inimest ei saa omada ta ei ole mingi ese. Ma ütleks, et Armastusel on kolm mõõdet:
poeg oli kaheksa aastane. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt. Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d.
ühiskondliku organismi arengut. See on alati keeruka ja mahuka töö tulemus, milles osalevad poliitilised tegelased, uurimistegevuskeskused ja teaduslikud instituudid ühesõnaga kollektivistlikul tasandil kümnete või sadade inimeste ja organisatsioonide saavutus. Poliitika nõuab mitte ainult teadmisi, aga ka poliitilise laveerimise meisterlikkust ja kompromisse, oskust haarata masse, ettenägelikkust ja valmisolekut ettearvamatuse suhtes. Sellepärast võib öelda, et mitte kõike saab eeldada kindla arvestusega; selles esinevad ka emotsioonid, intuitsioon, meisterlikkus. Seepärast poliitika esindab ennast mitte ainuüksi teadusena, vaid ka kunstina kunst riiki juhtida, kunst vallutada ja ülalpidada, sotsiaalsete eesmärkide ja huvide elluviimine. Kui me räägime kunstist endast kui osakesest kultuurist, siis me ei saa unustada ka selle rolli, s.t omavahelist suhet ning seost poliitikal ja kunstil
taga olev katkematu diskursus on suur ja piirideta ning mida tuleks meie poolt vormistada. See tähendab pigem, et diskursus väljaspool neid kujundeid on praktika katked, mis omavahel ristuvad või üksteist välistavad. Väljaspoolsus diskursust analüüsides ei tule otsida mitte temas peituvat sügavamat tähendust, vaid lähtuda tuleb tema regulaarsusest ja järgida võimalikult väliseid tingimusi, mis määravad sündmuse ettearvamatuse. 12. Kuidas vastandub Foucault tekst strukturalismile, kuidas seostub? (subjekti positsioon; struktuurid vs seeriad; universaalne tähendus vs sündmus ja võimalikkuse tingimused ...) Sündmus, seeria, regulaarsus, võimalikkuse tingmimused on diskursuse analüüsi suunavad printsiibid. Nendest tekivad paarid. Diskursuse analüüs ei otsi loomise hetke, millegi terviklikkust ega ärapeidetud tähendusi, järelikult ei peaks ideed
Täielik teadmatus - ei osanud rääkida, samas täiuslik tundmine ta tundis teda kogu oma olevusega, tundis kehaga. Otsimine, msi on kogu selle armastuse mõte, kuhu see jõuab, mis saab peale armastust. Iagtsus kuulda oma keelt, hääli, helisid mis kodukohast tulevad ( enne kui tapab naise , kuuleb linnu laulu) Oma saar sõltumatu ja turvaline Romantilise hinge lõhestatus suhtes loodusega tagasi looduse rüppe, samas hirm ettearvamatuse eest julmuse ees. võib pralleeli tuua ka kirjandusega. Kus hiiiglane tüdruk sümboliseerib midagi ihaldavat, unelmat, mis on hea ning kus sa tunned end hästi ja turvaliselt, kuid mitte alatiseks, mingil hetkel see väsitab lõpuks ära. See ei anna enam midagi vaid toob pigem kahju. See imeb tühjaks, kuni tahame selle eest põgeneda. unelamtes elamine tõmbab meil elujõu. Hiiglase vanamehe kohta: ..üldse näis ta leebe ja heatahtlik, kuid ometi oli tema see, kes iial
meeldi kui keegi nende võimu alt lahkub ja nad teevad palju ettekirjutusi ning õpetavad inimesi nii nagu nad arvavad, et oleks õige. Nad usuvad, et piisava võimu korral saab kõike süsteemselt valitseda ja uusi asju ei juhtu. -) Nad on kõhklejad, viivitajad ja kahtlejad ning jäävad tihtipeale pikalt kaaluma, mis on õige ja mis mitte. Kõhkusega suhtutakse ka emotsioonidesse ja emotsionaalsetesse inimestesse, sest nad leiavad, et viimased on ettearvamatuse põhjuseks. -) Korra hoidmisest võib saada pedantsus; raha kogumisest ihnus. -) Kui hirmust jagu ei saada, tekivad inimesel mingisugused sundluste sümptomid: sundteod, sundmõtted. Sundluste esialgne idee oli hirmu siduda ja ajapikku kujunevad neist sundlustest iseseisvad nähtused; tegijale endalegi võivad nad tunduda mõttetuna või ebaloogilisena, kuid ta tunneb, et ta peab nii tegema, käituma, olema. Igakord kui püütakse sundlusest lahti saada, vabaneb hirm ja tekib ärevust.
mid ja vormiarendused õigustatud, kuna need põhjustaksid liigseid probleeme ja muutuksid oluliseks takistuseks vabale improviseerimisele. Viimastel aastatel on siiski märgata huvi kasvu süvamuusika eeskujul vormi arendada, säili- tades džässile omase improviseerimisvabaduse. Üht sellist võimalust tutvustas IASJ 17. iga- aastasel suveseminaril (7.–13.07.2007) Sienas itaalia džässmuusik ja -helilooja Claudio Fasoli oma loengus “Ettearvamatuse lõpuleviimine džässis” (Achieving Unpredictability in jazz). Iseloomulikuks jääb aga see, et džässmuusikud eelistavad lihtsaid vorme, mida on teatud määral võimalik kujundada esinemise ajal sõltuvalt inspiratsiooni realiseerumise käigust. Siit koorub põhjus, miks džässimprovisatsiooni temaatiliseks aluseks on sageli kõige tavalisem 32-taktiline AABA lauluvormis või 12-taktiline bluusivormis teema. Džässis on kirjutatud ka ulatuslikuma/keerulisema vormiga teoseid, näiteks G
annaabi.ee 
