-läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus 3) Kindluse, seotuse ja juurtevajadus +sõprus, side inimestega, vendlus -teatud rahvaste vastandmine, hullemaks seadmine. 4) Vajadus samastuda, olla kellegi sarnane +samastutakse oma tegeliku minaga (Jung- Self) - millegi väliselt etteantuga samastumine (mask) 5) Vajadus süsteemsuse järele + (kapitalistlikus ühisk raske rahuldada). Tuleb leida enda eluusk, endast tulenev ja tuleb pühenduda. -pühendumine väliselt etteantule. (mida süsteem pakub, nt religioon) Isiksusetüübid: 1) Pasiivne tarbija. Inimene, kes õgib kõike, nii vaimset kui füüsilist. Teiste suhtes kriitiline, enda suhtes nõudlusnivoo on pigem madal. Suhtub
erootiline armastus 4) enesearmastus 5) jumalaarmastus . Isiksuse käsitlus: Toob välja viit liiki vajadusi: 1) suhtlemisvajadus: Positiivselt: Läbi erinevate armastusliikide.Neg: valitsemine, allutamine, türannia 2) Ületada olemasolev: Pos: Loomine, neg: hävitamine. 3) Kindluse ja juurte järele: Pos: Vendlus kõikide ük liikmete vahel. Neg: rhvuste või rahvagruppide vastandamine. 4) Identifitseerumisvajadus: Pos: samastumine oma tegeliku minaga. Neg: Samastumine väliselt etteantuga. 5) vajadus orientatsiooni või pühendumuse järele: Pos: Kapitalislikus ük raske, aga inimene leiab ise oma eluusu, läbielatud kogemustest. Neg: Orienteerub väliselt etteantud süsteemi järgi, läbi selle kaotab oma eripära. Tuletab neist oma isiksuse tüübid: 1) Passiivne tarbija Orienteerunud tarbimisele, kogumaailm on tarbimise objekt, inimene õgib kõike. Nõudlusnivoo enda suhtes on madal, kriitiline teiste suhtes. Massiliselt vohama hakanud nüüd-
Olukorra parandamiseks on siin kaks võimalust: ·kas kasutada stabiilsemaid elemente (näiteks kvartsresonaatoreid), või (ja) siis kasutada selektiivsete ahelate järgihäälestust. Automaatse sageduse järgihäälestuse (ASH) struktuurid tuginevad: ·sageduse võrdlemisele etteantud tugisagedusega, veasignaali tekitamissele, veasignaali järgi sageduse järelhäälestusele. Seega võrreldakse häälestatavat sagedust etteantuga. Siinjuures tugisagedust võib ette anda erineval moel. Nii võrreldakse: ·Sagedusega, mille muutuse korral muutuvad elektrilise skeemi parameetrid (resonants-sagedusega, silla tasakaalusagedusega vms), Stabiilse generaatori sagedusega, Mõlema ülalmärgitud tugisageduse võrdlemistega. Veel eristatakse veasignaali formeerimist võnkumiste erinevate parameetrite järgi. Nii võib saada veasignaali kas: 1.signaali sageduste võrdlemise tulemusena, 2.signaali faaside võrdlemise tulemusena
1) suhtlemisvajadus: Positiivselt: Läbi erinevate armastusliikide.Neg: valitsemine, allutamine, türannia 2) Ületada olemasolev: Pos: Loomine, neg: hävitamine. 3) Kindluse ja juurte järele: Pos: Vendlus kõikide ük liikmete vahel. Neg: rhvuste või rahvagruppide vastandamine. 10 4) Identifitseerumisvajadus: Pos: samastumine oma tegeliku minaga. Neg: Samastumine väliselt etteantuga. 5) vajadus orientatsiooni või pühendumuse järele: Pos: Kapitalislikus ük raske, aga inimene leiab ise oma eluusu, läbielatud kogemustest. Neg: Orienteerub väliselt etteantud süsteemi järgi, läbi selle kaotab oma eripära. Tuletab neist oma isiksuse tüübid: 1) Passiivne tarbija Orienteerunud tarbimisele, kogumaailm on tarbimise objekt, inimene õgib kõike. Nõudlusnivoo enda suhtes on madal, kriitiline teiste suhtes. Massiliselt vohama hakanud nüüd-
(ka teadmistega on nii). Oskusi mõjutavad ka võimed. ET mis oskusi tema puhul üldse saab kujuneda. Oluline on aga välja peilida, mis on selle lapse hetkeseis praegu. Erivaj lastepuhul aga oluline ka mingi ülevaade omada eelnevast seisust, kuidas ta on sinnamaani jõudnud. Millega ühe lapse taset võrrelda, et kas on ok või mitte? Iga lasteasutus määratleb ise ära, mis aastastel vüiks mis tase olla. Ja mida nad õpetavad 2, 3, 4, 5, 6, aastastele. Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende
Selle praktiliseks rakendamiseks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjal esitatakse väikeste annustena, mis aitavad õpilastel järk-järgult liikuda vajaliku õppematerjali omandamise poole. Iga õppematerjali annus valiti nii, et 95% õpilastest suudaks sellele korrektselt vastata. Nii kindlustati, et peaaegu iga annuse õppimise järel vastates said õpilased kinnituse, et nede vastus lasngeb etteantuga kokku. Niisugusel põhimõttel ülesehitatud õpikut hakati nimetama programmeeritud õpikuteks. Programmõpet saab teostada nii programmeeritud õpikute kui ka õpetavate masinatega (arvutid). SKINNERI põhimõtte järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks e lineaarprogrammideks. Need võimaldavad õppida individuaalses tempos. Vastuse andmisel ei ole õige vastus õpilase vaateväljas vaid näiteks lehe pöördel
ja arengu järelele Vajadus kindluse, seotuse, Sotsiaalsustunne (vendlus kõikide Siis kui hakatakse teatud inimgruppe juurte järele inimestega, inimkonna osaks olemise üksteisega vastandama (nt rahvuse, tunne). rassi vms alausel). Vajadus samastuda ehk Toimub siis, kui inimene samastub Kui inimene samastub millegi identifitseerimisvajadus oma tegeliku minaga (nt Jungi väljastpoolt etteantuga, näiteks mingi teooriate järgi samastudes selfiga). elukutsest või rollist tuleneva Samastuda oma tegelike joonte ja maskiga, mitte oma sisemiste oma sisemise eripäraga. joontega. Vajadus orientatsiooni ehk Kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas See kui inimene pühendub või võtab
annaabi.ee 
