Tundlikkuse vähenemine, harjumine. (Ei ole püsiv, kaob ära. Näiteks kui liiga plaju ühte jäätist süüa, siis viskab kopa ette. Raudtee läheduses elades harjud lõpuks kolinaga ära.) Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Inimene õpib nägemise abil. Ei pea ise tegema, et aru saada kuidas käib. Näiteks laps näeb, kuidas täiskasvanud kruvi keerab, oskab ise pärast ka. Mis on vermimine? Vermimine (ehk imprinting) on etoloogias ja psühholoogias kasutatav mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. (Näpu vastu kuuma pliiti panemine, millegi kibeda söömine.) Mis on klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Kirjeldage
Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On vaja tunda neuraalseid mehhanisme. Käitumist käivitavate mehhanismide uurimise põhimeetodid: “Musta kasti” meetod: Uuritakse, kuidas erinevad väliskeskkonna ärritajad ja/või füsioloogilise seisundi muutused mõjutavad looma käitumist, teadmata selle protsessi konkreetseid mehhanisme. Kasutati palju varases etoloogias, pole tähtsust kaotanud siiani. Neurobioloogiline meetod. Konkreetsete närviteede ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine, mille abil meeleelundeis tekkinud erutus transleeritakse käitumuslikeks liigutusteks. Areneb kiiresti, kuid meetod on kallis ja aeganõudev ning väga palju veel tundmatut. Kumbki meetod ei asenda teist, vaid nad täiendavad teineteist vastastikku. Varased etoloogid
hele-tume kamber ja tõstetud pluss-puur; õppimise ja mälu uurimiseks labürindid, sh Morrise vesi-labürint; sõltuvusainete uurimiseks eneselemanustamine ja koljusisene enesestimulatsioon. - Esmane hinnang: mittespetsiifilised ja lihtsad käitumise vaatlused – värinad, ptoos, ilavoolsu, defekatsioonid, refleksid, sabast näpistamine, katalepsia - Teisene hinnang – juured etoloogias – looduslikes tingimustes käituvad loomad nii; käitumine muudetud kvantifitseeritavaks kontrollitud keskkonnas Uudistamine ja ärevus - Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid. Testis on puur pooleks – valge ja pime. - Tõstetud plusspuur – kaks lahtist ja kaks külgedelt kinnist haara poole meetri kõrgusel. Aluseks näriliste hirm kõrguse ja avatud pindade suhtes
Ogalikul näiteks punane kõhualune kutsub esile ründekäitumise. 6. Päästiktunnused ehk biosignaalid. Selliseid evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid nim. päästiktunnusteks (releasers) või (biokommunikatsiooni teoorias) biosignaalideks. 7. Signaalärritajate ja päästiktunnuste omavaheline suhe, näiteid sellest. Päästiktunnused on üks osa signaalärritajatest 8. Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja võti. Tänapäeval seda enam ei kasutata. 9. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Hõbekajakad eelistavad suuremaid munasid. 10. Järeldus "tiitrimiseksperimendist" heterogeense summatsiooni seadus. Käitumine ei vallandu alati mitte üheainsa kindla signaalärritaja mõjul, vaid tihti määravad konkreetset käitumist mitmed ärritajad
· Hõimuvaliku printsiibi kohaselt peaksime enam tahtma kaitsta neid, kes meiega geneetiliselt sarnanevad o Pidas paika imetajaid kaitsti enam o Samas on teised aspektid sellelt näha: suurus, esteetika, nunnumeeter Hüpotees 2 · Loomakaitse-alased eetilised valikud on seotud inimeste isiksusomadustega, mis samuti muutuvad elu jooksul väga vähe (sest vanuseline hüpotees ei pidanud paika) Praktiline töö etoloogias 2008 · Seotud koostöövalmidusega eri sugude vahel o Mehed on rohkem altid üksteis petma o Isahoole liikidel hindavad emased koostöövalmidust o Mutualism mehed omavahel mängides saavad vähem punkte kui naised omavahel o Mehed naistega mängides saavad enam punkte kui naised Praktiline töö 2010 · Hinnati näofotode järgi naiste nelja omadust: intelligentsus, meeldivus kaaslasena,
Loomulikuk vaatlus (naturalistic observation). Uuritav käitumine toimub loomulikus keskkonnas, ei manipuleerita ega kontrollita vaatleja poolt. Loomulik keskkond on selline, milles käitumine tavaliselt toimub, ei ole korraldatud vaatleja poolt (näit. psühholoogia laboris vaatlemine pole loomulik keskkond). Lisaks muudele põhjustele, milleks teha loomulikke vaatlusi, on see ka üks viis hinnata laboris saadud tulemuste välist valiidsust. Kõige puhtamal kujul loomulik vaatlus esindatud etoloogias ( tavaliselt loomade käitumise süstemaatiline uurimine nende loomulikus keskkonnas): määratletakse kategooriad ja registreeritakse, kui palju kordi ja kui pikalt ilmutatakse huvialuseid käitumisviise = etogramm. Osalusvaatlus (participant observation) Vaatleja osaleb vaadeldavas tegevuses. Osaleva vaatleja roll võib tekitada teatud metodoloogilisi probleeme: võib kaduda teaduslik objektiivsus vaatleja mõjutab sündmusi (kas kõik oleks toimunud samamoodi, kui vaatleja poleks osalenud
tehakse asendusi, mis ka alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel juhul suunatakse tegevus asendusobjektile, kusjuures see alandab pinget ajutiselt, täieliku rahulduse pakub siiski "õige" objekt. Õnnelikuks eluks on vaja instinkte rahuldada. Neurootilisest ärevusest vabanemiseks piisab Freudi arvates lapsepõlveolukordade uuest kogemisest täiskasvanuna. Instinktide käsitlus etoloogias Etoloogiat huvitavad ainult loomulikes oludes loomulikult toimuvad käitumised, mille põhjuseks on instinktid, millele on iseloomulikud vallandavad tingimused, standartsed käitumismustrid & teatud modifitseeritavus. Mida madalamal arenguastmel on loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. Sellist instinktiderohkust on raske ette kujutada. 2) Motivatsiooni vajaduste teooriad