jutustaja. Smuul oli teatriuuendaja, kes tõi oma draamadesse spontaanselt tingulikke võteid, vahemänge ja allegooriat. Tema teosed "Karm noorus" "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" "Muhu monoloogid" "Polkovniku lesk" "Jäine raamat" Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. Tänan tähelepanu eest!
Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad"
ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED Keiri-Liis Ilves JPJUE17 Eesti pulmakombed · Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. · Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel
kohta. Ta töötas välja tasakaalustatud abstraktse kompositsiooni põhimõtted, mida püüdis ise rakendada. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13.detsembril 1944. aastal. Õpingud Lapsepõlves oli ta õppinud muusikat, 20-aastaselt astus aga Moskva Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal ja asus tööle Moskva Ülikooli. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist Vologdamaale, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad"
lisandunud poliitika järk-järguline islamiseerumine, on toonud kaasa paljude venelastest ja eurooplastest oskustööliste ja haritlase emigreerumise. Seetõttu vähendati 1994 keeleseaduse ulatust ning 2001. aastal kuulutas parlament kirgiisi keele kõrval võrdväärsena ametlikuks keeleks vene keele. 4. Rahvas Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi- mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Modernsete Nõukogude etnograafide järgi migreerusid nad Tian Shan'i ahelikku 12. sajandil ning hiljem said tuntuks kui edukad kariloomade karjatajad ja aretajad. Nende keel kuulub Türgi keelkonda ning on väga sarnane teistele selle rühma keeltele, nii et kirgiisi keelt kõnelevad inimesed saavad aru türklastest, aserbaidzaanlastest, usbekistaanlastest või kasahstaanlastest. Nende tähestikuks on kirillitsa. Kuni tänapäevani olid kirgiislased rändajad. Nõukogude perioodil olid nad sunnitud oma tavad hülgama
erisooliste abielupaaridega võrdsed õigused. Paljudes riikides on samasooliste paaride registreeritud kooselu küll seadustes reglementeeritud, kuid sellele ei laiendata abielu mõistet ja kõiki sellest tulenevaid õigusi. 2.1 Omasooliste abielude ajalugu Eesti agraarkultuuris leiduva homoseksuaalsuse või muu heteroseksuaalsest normist erineva seksuaalsuse kohta on minimaalselt andmeid. Tõenäoliselt peegeldab see puudujääk nii ajaloolaste, etnograafide, folkloristide, arstide ja teiste kultuurikirjeldajate valikuid kui ka seda, et homoseksuaalsust puudutav polnud „nähtav“ või see oli leidnud agraarkultuuris mingi „loomuliku“ koha ning ei äratanud tähelepanu või polnud kõneväärt. Jan Löftström on läbi töötanud Soome rahvaluulearhiivis leiduva seksuaalhuumori, vanapoisi ja vanatüdruku naljandid, jutud imelikest inimestest ja muu teemaga seotud vana pärimuse ning ka 1993
• Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost. Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922 ERMi direktoriks. Ta oli ka lektor TÜs. Manniken’il oli mitmeid teeneid Eesti etnoloogia arengus: • kasvatas üles I professionaalse etnograafide põlvkonna, • pani uurimisele teadusliku aluse • rajas laialdase korrespondentide võrgu • rajas ERMi käsikirjalise arhiivi 1925. a-st hakkas ilmuma I etn. väljaanne ”ERMi aastaraamat”. Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi direktor aastast 1929. Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor. 20 4.2.2 Nõukogude Eesti Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur TÜs
Näiteks venerahvusest parauurija Zecharia Sytchini on uurinud sumerlaste kivitahvleid. Raiutud kirjades oli juttu ka tulnukatest. Nad õpetasid sumerlastele õigusteadust, poliitikat, matemaatikat, majandust ja kirjakeelt. Tulnukad ( annunakid ) tulid Maale umbes 400 000 aastat tagasi planeedilt nimega Niburu. Dänikeni teooria veenvamaks tõestuseks on hea esitada üks järgmine tuntud lugu. Aafrika dzunglites pügmeede elu uurinud üks Ameerika ja Euroopa etnograafide grupp kuulsid ühes külas olles järgmist legendi. Nendes paikades oli kunagi taevast alla kukkunud helesinine kera. See kera plahvatas ja tulest ilmus välja ,,inimene". Inimene oli pügmeedest väiksemat kasvu. Tal ei olnud nina, kuid silmad olid suured ja mustad ning riietus sarnanes rohelise maonaha kostüümiga. Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole
Näiteks venerahvusest parauurija Zecharia Sytchini on uurinud sumerlaste kivitahvleid. Raiutud kirjades oli juttu ka tulnukatest. Nad õpetasid sumerlastele õigusteadust, poliitikat, matemaatikat, majandust ja kirjakeelt. Tulnukad ( annunakid ) tulid Maale umbes 400 000 aastat tagasi planeedilt nimega Niburu. Dänikeni teooria veenvamaks tõestuseks on hea esitada üks järgmine tuntud lugu. Aafrika dzunglites pügmeede elu uurinud üks Ameerika ja Euroopa etnograafide grupp kuulsid ühes külas olles järgmist legendi. Nendes paikades oli kunagi taevast alla kukkunud helesinine kera. See kera plahvatas ja tulest ilmus välja ,,inimene". Inimene oli pügmeedest väiksemat kasvu. Tal ei olnud nina, kuid silmad olid suured ja mustad ning riietus sarnanes rohelise maonaha kostüümiga. Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole
uurinud sumerlaste kivitahvleid. Raiutud kirjades oli juttu ka tulnukatest. Nad õpetasid sumerlastele õigusteadust, poliitikat, matemaatikat, majandust ja kirjakeelt. Tulnukad ( annunakid ) tulid Maale umbes 400 000 aastat tagasi planeedilt nimega Niburu. Dänikeni teooria veenvamaks tõestuseks on hea esitada üks järgmine tuntud lugu. Aafrika 18 džunglites pügmeede elu uurinud üks Ameerika ja Euroopa etnograafide grupp kuulsid ühes külas olles järgmist legendi. Nendes paikades oli kunagi taevast alla kukkunud helesinine kera. See kera plahvatas ja tulest ilmus välja „inimene“. Inimene oli pügmeedest väiksemat kasvu. Tal ei olnud nina, kuid silmad olid suured ja mustad ning riietus sarnanes rohelise maonaha kostüümiga. Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole
annaabi.ee 
