koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni. Haldusjaotusel põhinevat, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksust, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist, nimetatakse haldusüksuseks. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks.Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse
Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta Arktikas 1905. aastal, sisuliselt korrates 1893. aasta ekspeditsiooni Jenissei jõe suudmealal. Seejärel töötas ta arstina mitmetel laevadel kuni riigiteenistusest lahkumiseni 1914. Tema saavutused polaaralade kaardistamisel, taimestiku ning loomastiku uurimisel, paleontoloogias, etnograafias ja meditsiinigeograafias on tunnustust väärivad. A. Bunge oli Vene Geograafia Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eestimaa Kirjandusliku Ühingu liige. Tema nime - Bunge maa - kannab Uus-Siberi saarestikus Kotelnõi ja Faddejevi saare vahel olev leetseljak.
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri
Ilmusid "Eesti Nõukogude Entsüklopeediad"ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute (Vilde,Luts,Tammsaare)valiksarjad.Eesti haridussüsteem suutis kogu ideoloogilise surutisele vaatamata oma taset ja traditsioone osalt säilitada.Samuti säilis kõigis Baltiriikides emakeelne kõrgharidus. Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused. Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne, MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus:öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid. 1978.aastal hakati Eestis välja andma põranda alust kroonikat"Lisandusi mõtete ja uudiste vabale
• Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus. • Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus) VAATLUS • Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod • Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini! • Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik. Koht • Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem • Vaatlejad. Instrueerimine ja treening VAATLUSE LÄBIVIIMINE • Osalusvaatlus: eesmärgi varjamine? Eetika – ei saa kahjustada uurimisaluseid • Struktureeritud vaatlus: protokolli täitmine • Vaba vaatlus: tulemuste fikseerimine
saksa teadlane uuris saksa talupoegi Völkerkunde – kui sakslased uurisid teisi rahvaid, näiteks kui mindi Aafrikasse etnoloogia – termin, mis on saanud valitsevaks distsipliininimeks, alates 1960 sai sellest üldine kokkulepitud termin etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda
leidmises kas siis võrreldavates nähtustes tervikuna või nende üksikutes tunnustes. Võrreldes analoogiaga on võrdlemine suunatud mitte ainult analoogiliste tunnuste, vaid ka oluliste erinevate tunnuste avastamisele. Võrdlemine on meetod, mis võimaldab avastada protsessi arengu üldist tendentsi, avada muutused, mis toimuvad nähtuse arengus. Võrdlemist kui meetodit kasutatakse edukalt bioloogias, paleontoloogias, ajaloos, sotsioloogias, etnograafias ja mujal. MÕÕTMINE. Mõõtmine kui meetod kujutab endast mõõdetava nähtuse kvantitatiivsete (loendatavate ) karakteristikute fikseerimise ja registreerimise süsteemi. Tehniliste ja bioloogiliste süsteemide mõõtmine on seotud mõõtmisetalonide, mõõtühikute ja mõõtmistehnikaga. Sotsiaalsete süsteemide puhul on mõõteprotseduurid seotud plaaniliste, aruandeliste ja statistiliste näitajate ja mõõtühikutega.
Pihlakast tehtud keppi kasutati karjaskäimisel, et hunte karjast eemal hoida. Paljude funktsioonide kohaselt oli pihlakas vikerkaarega sarnane ilmapuu, mis sidus Ilmasid (Heintalu 2006a: 310). Mänd oli iidsest ajast eesti heraldikas looduse omapära ja metsarohkusi tähistav puu. Isegi tänapäeval sümboliseerib see igavikku, tugevust ja püsivust. Igihalja puuna sümboliseerib ta surematust. Männikäbi tähendas nii Idas kui ka Läänes elu ja viljakust (Bruce-Mitford 1997:44). Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on tuntud just sõna ,,mänd" all ning tähendab päikest, viljakust ja elu. Oktagramm (kaheksakand) on levinud Eesti lääneranniku ja saarte rahvariietel (Sala 2001: 267, 272). 36 Valmistub kasekesse (vene keel) 37 kaheksaharuline täht 30
annaabi.ee 
