Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"etendades" - 10 õppematerjali

Aleksander Tassa maalikunstnikuna
11
pptx

Aleksander Tassa maalikunstnikuna

Aleksander Tassa Aleksander Tassa sündis 1822. Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja kunstnik. Osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallase" asutamisel. Oli seotud Eesti Rahvamuuseumiga Tartus ja kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 1907­1913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Lõuna-Korea
10
doc

Lõuna-Korea

kohusetundlikkust. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Lapsi Lõuna-Koreas austatakse, kuid vanu inimesi austatakse rohkem, kuid mitte nii väga kui vanemaid ja esivanemaid. Traditsiooniliselt hinnatakse poisse rohkem kui tüdrukuid. Ammusest ajast on naised perefirmades teatud rolli etendades, kuid suurtes firmades on tänapäeval neil vähe võimalust. Sealsed ärimehed ei võta naisi tõsielt. PILDID Protestimaks Jaapani ja Lõuna-Korea territoriaalse vaidluse vastu, kattis mesinik Ahn Sang- gyu ennast oma lemmikutega Foto: Reuters Seoul KASUTATUD ALLIKAD http://www.postimees.ee/020506/esileht/midagi_erilist/200035_foto.php#33 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Korea http://images.google.com/imgres? imgurl=http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/pkorea_liina

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
42 allalaadimist
Ajalugu Vana-Rooma
10
docx

Ajalugu Vana-Rooma

 On üks jumal  Saabumas 1000-aastane rahuriik  Usuti, et on olemas paradiis ja põrgu (sellega lihtne mõjutada)  Hoidumine patust 10. Kes oli Peetrus ja miks ta oli nii tähtis?  Jeesuse jünger  Katoliku kiriku alusepanija 11. Miks olid Rooma riigis kristlased tagakiusatud?  Sest kristlased nõudsid monoteismi (ainujumalust)  „Kristlased olid kõiges süüdi“  Toimusid kristlaste hukkamised avalikult etendades 12. Millal, kuidas ja kes legaliseeris ristiusu?  313 p.kr  Constantinus Suur  Milano ediktiga o Kristlus valdavaks usuks o Paganate tagakiusamine (nüüd vastupidi) o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast.  Hankis elatist põlluharimisega  Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige  Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Johann Voldemar Jannsen
12
doc

Johann Voldemar Jannsen

Juubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 1869. aastal kujunes tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus 1. üldlaulupidu, mis peeti ära pärisorjusest vabanemise 50 aasta juubelisildi all. 18. ­ 20. juunil. Kuigi selle programmis oli rohkesti vaimulikke ja saksa laule, kuigi pastoritele reserveeriti (taktikalisel kaalutluse) peokomitees ja peokõnede pidajatena tähtsad kohad, etendades laulupidu olulist osa rahvusliku teadvuse õhutajana. 12000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks laulis", on sees tugev tõetera. Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. Jannsen, kes oli peo korraldamisel 9

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Esimene maailmasõda
5
doc

Esimene maailmasõda

Seda komplitseeris mitmel pool alanud talurahvaliikumine. Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis selliste vabade nõukogude moodustamist, mis ei seisaks ühe partei kontrolli all. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud anarhist ,,batka" Mahno. Musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui ka punaste ridadesse. Vastavalt vajadusele liitus Mahno kord ühe, kord teise võitleva poolega, etendades olulist osa Denikini purustamisel ning Krimmi vallutamisel. Seejärel reetsid punased oma senise liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. aastaks. Poola-Vene sõda Kodusõja võitmine oli enamlaste juhtide seas taas ellu äratanud maailmarevolutsiooni kava. Selle järgi tuli Punaarmeel oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass. Nõukogude juhid olid veendunud, et poola töölised võtavad neid vastu vaimustusega.

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
I maailmasõda
11
odt

I maailmasõda

valgete liikumine Venemaal sai uue hoo. 35. Nikolai Judenits ­ vene kindral, kes üritas Eestile tuginedes Petrogradi vallutada. 36. Anton Denikin ­ Lõuna-Venemaa kindral. 37. Mahno ­ erilise kuulsuse saanud Ukrainas tegutsenud anarhist "batka", kelle musta lipu all võitlevad kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui ka punaste ridadesse. Vastavalt vajadusele liitus Mahno kord ühe, kord teise võitleva poolega, etendades olulist soa Denikini purustamisel ning Krimmi vallutamisel. Seejärel reetsid punased aga oma senise liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. aastaks. 38. Peter von Wrangel ­ Krimmi poolsaarel võimul olnud admiral, kel õnnestus 1920. aasta lõpul poolsaare hõivanud Punaarmee ägedatest lahingutest suurem osa oma vägedest evakueerida. ARUTLEVAD KÜSIMUSED: 1. Inimeste 20. sajandi algusepoole maailmapildi iseloomustus -

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

Tuglasega. A. Tassa enda 1919. aastal ilmunud fantastiliste novellide kogumik ilmus A. Vabbe kaanekujundusega. I maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti kunstnik ja saadeti Kaukaasiasse, kust sattus Türgi rindele. 1918. aastal oli ta taas kodumaal, kus osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallas" asutamisel. 1918–22 oli A. Tassa ühingu juhataja ja 1925–26 kooli õppejõud. Hiljem oli A. Tassa seotud kunstimuuseumiga Tallinnas ja Eesti Rahvamuuseumiga Tartus, etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Uuris eesti raamatuillustratsiooni, eriti puulõikeillustratsiooni ajalugu. Aleksander Tassa suri 1955. aastal Tallinnas. 1. 1919. aasta esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Vabadussõja ajal, 1919. a juulis korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnustas riik kunsti suurt tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus aindis ülevaate

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku tagamisega toime ei tulnud, võis alati ähvardada suurnike vandenõu ning vägivaldne võimult kõrvaldamine. Kuningavõim seisis Mesopotaamia rahvaste meelest jumaliku kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita ka olulisi religioosseid ülesandeid. Babüloonias näiteks peeti igal aastal üleriiklikke pidustusi, mille käigus kuningas jumala osa etendades rahva ette astus. See ei tähendanud aga veel kuninga enese jumalikustamist. Vaid üksikud Akkadi ja mõned sumeri kuningad nõudsid alluvatelt enda austamist jumalana. sellest ei kujunenud aga reeglit. Kuningat peeti küll jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid Egiptusele omane komme teda ennast jumalaks pidada Mesopotaamias ei juurdunud. Kõik Mesopotaamia suurriigid kujunesid vallutuse teel. Tugevama ülemvalitseja võimule

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

vulgaris), kuid kasvatada on proovitud aja jooksul kuni 30 liiki. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.) [vulgáris] Vulgaris ­ harilik. Harilik kukerpuu kasvab 2-3 m kõrguse haruneva põõsana, oksad püstised või veidi tipuosas väljapoole kaardunud. Areaal väga lai, ulatudes Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerikani. Eestis kasvab loodusliku liigina Põhja- ja Lääne-Eestis, olles meil oma areaali põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel, põllupeenardel jne. eelistades lubjarikkaid muldi. Mõisaaedades kasvatati harilikku kukerpuud tavaliselt heki- ja viljapõõsana, ning keedeti selle marjadest kõrge C vitamiini sisaldusega keedist ning mahla. Kaukaasias valmistatakse kukerpuu marjadest koos punase pipra kauntega head kastet saslõki juurde

Metsandus → Dendroloogia
274 allalaadimist
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Eestis kasvab looduslikult üks liik (B. vulgaris), kuid kasvatada on proovitud aja jooksul kuni 30 liiki. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.) Vulgaris ­ harilik. Harilik kukerpuu kasvab 2-3 m kõrguse haruneva põõsana, oksad püstised või veidi tipuosas väljapoole kaardunud. Areaal väga lai, ulatudes Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerikani. Eestis kasvab loodusliku liigina Põhja- ja Lääne-Eestis, olles meil oma areaali põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel, põllupeenardel jne. eelistades lubjarikkaid muldi. Tsoon III. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt kollakad kuni pruunikad, veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad. Lühivõrsete alusel asuvad 1-2 cm pikkused veidi lapikud astlad, millised on noortel võrsetel üheharulised, vanematel kolmeharulised.

Metsandus → Dendroloogia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun