H C C = 0 | | H H Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, õuna lõhnaga, värvuseta, toatemperatuuril keev vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Etanaal kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Kasutamine ja esinemine: Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Etanaal moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2 Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine: 2CH3CHO + O2 => 2CH3COOH
tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool) Ketoon- R-CO-R-polaarsed ühendid,aldehüüdidest veidi vähem mürgisemad,narkootilise toimega,vees hästi lahustuvad,vee molekulidega moodustavad vesiniksidemeid,madal
.. Etanaal ehk atseetaldehüüd. Värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Propenaal Milline aine on seotud rasvade kõrbemisega ja milline oht sellega kaasneb... Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu.
saadakse mitme produkti segu. Kui näiteks panna reageerima etanaal ja propanaal, võib saada 4 produkti segu. O - O OH O OH O CH3CH + CH3CHCH OH CH3CHCH2CH + CH3CH2CHCHCH 2 H2O CH3 3-hüdroksübutanaal 3-hüdroksü-2- metüülpentanaal (2 molekulist etanaalist) (2 molekulist propanaalist) OH O OH O + CH3CHCHCH + CH3CH2CHCH2CH CH3 3-hüdroksü-2-metüülbutanaal 3-hüdroksüpentanaal (ühest molekulist etanaalist ja ühest molekulist propanaalist)
sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Alkoholi mõju organismile Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga)
Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Etanool · Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanool · Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Etanool · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Etanool · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. · Olulisel määral kannatab ka maks, kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol
3)Propanool (C H OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. 3 7 Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4)Butanool (C H OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, 4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. 3 Mitmealuselised alkoholid 1)Glütserool (C H (OH) ) vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan- 3 5 3 1,2,3-triool. Glütserool on looduslik ühend. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse.
kraadi). Lahustub hasti vees, benseenis, etanoolis. Tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel. Etanaal on peamiseid alkoholimurgituse ja joobele jargnevate ebameeldivate aistingute pohjustaja. Etanaal kahjustab tunduvalt siseelundeid, eriti maksa. Etanaal voib organismis edasi oksudeeruda teisteks veelgi murgisemateks aineteks. Kasutatakse: keemiatoostuses etaanhappe ehk aadikhappe saamisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, varv- ja poletusaineid. 3. Propanoon (atsetoon) CH3COCH3 - Murgine, meeldiva lohnaga kergesti suttiv ja keev vedelik (keeb + 56 C). Ta lahustub hasti vees ja orgaanilistes lahustites, mistottu on ta heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Atsetooni kasutatakse varvide, lakkide, liimide, kuunelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. 4. Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) - Terava lohnaga, varvuseta, arritava toimega murgine vedelik, mis
Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga)
etaanhape (CH3COOH) …. CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi 1 Vikipeedia „Etanool“, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 2 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 5 (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hašiši ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga). Olulisel määral
Põleb mittehelenduva sinkja leegiga. BUTANOOL butüülalkohol, C4H9OH, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. On olemas neli butanooli isomeeri: 1) normaalne butüülalkohol CH3CH2CH2CH2OH. 2) Sekundaarne butüülalkohol CH3CH2CHOHCH3 3) 2metüül1propanool ehk isobutüülakolhol (CH3)2CHCH2OH 4) 2metüül2propanool ehk tertsiaarne butüülalkohol (CH3)3COH. Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaanbuteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. FÜÜSIKALINE OLEK; VÄLISKUJU: Värvitu, kollane või heleroosa kristalne iseloomuliku lõhnaga. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem. KEEMILISED OHUD: Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Vesilahus on nõrk hape . Reageerib koos oksüdeerijad põhjustab ohtu. SISSEHINGAMISE OHT:
vees. füsioloogiline toime, kahjustab siseelundeid ja eriti maksa. keemilised omadused, etanaal+ vesinik = etanool 7. metanaali ja etanaali kasutamine mõlemaid kasutatakse värvainete, plastmasside, ravimite, ja lõhkeainete tootmiseks metanaal on konserveeriv ja desinfitseeriv vahend teda kasutatakse naha parkimisel, ruumide desinfitseerimisel ja teravilja seemnete puhtimisel etanaalist tehakse äädikhapet ja etanooli(viin, piiritus) ja ta on põletusaine tähtsamad aineklassid Sidemed Alkaanid - Alkeenid - - Alküülid - -
Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga)
annaabi.ee 
