Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse
1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p
Viimase puhul osutab see toodete vormi ühtlustamises. Tõsi, lisatakse ka teatud näiv individuaalsus (kapitalistlikud demokraatiad on siiski eelkõige individuaalsust kultustav ideoloogia). Nimetamise problemaatika. · Eelnevast lähtuvalt surutakse alla alternatiivsed kultuuritootmis võimalused. Kriitika? Tõelised ja võltsvajadused. Tõelised on utoopilised ja ajaloovälised, kuid ajaloost väljahüppamine on omane ainult essentsialismile ja neid konttrollida ei osutu hetkel võimalikuks. Millest aga ei saa rääkida, sellest tuleks vaikida. Althusser rääkis küll ideoloogiast, mis kindlasti ka Frankfurdi koolkonna kaubatööstuse kontseptsioonis kaasa mängis, kuid püüdis seda mitte teha sellise absolutistlikus vormis ehk tegemata vahet tegelikel ja ideoloogilistel momentidel. Vaatame siis seda lähemalt Louis Althusseri (1918-1990) strukturalistlik marksismi teooria.
kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon..
terve rida ehk perekondlikud sarnasused. M.Weitz kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. M.Weitz õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimene kel puudub rahuldav kunsti definitsioon saab hakkama kunstiteoste leidmisega. Ehk oskame kunstiteoseid tuvastada seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus Kennicki järgi Me võime vaadata erinevat
Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! ? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). Erinevate mängude vaatlmise läbi- lauamängu, pallimängud, võitlusmaängud jne- neil on see ühine, et neid kõiki nimet mängudeks. Peale vaadates nagu pole midagi, aga näha on sarnasusi, sugulusi ja iseloomustas neid perekondlika sarnasustega. Kunsti mõistega oli Weitzi arvates sama lugul 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
-Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest
nende toodete iseloomu. Viimase puhul osutab see toodete vormi ühtlustamises. Tõsi, lisatakse ka teatud näiv individuaalsus (kapitalistlikud demokraatiad on siiski eelkõige individuaalsust kultustav ideoloogia). Nimetamise problemaatika. · Eelnevast lähtuvalt surutakse alla alternatiivsed kultuuritootmis võimalused. Kriitika? Tõelised ja võltsvajadused. Tõelised on utoopilised ja ajaloovälised, kuid ajaloost väljahüppamine on omane ainult essentsialismile ja neid konttrollida ei osutu hetkel võimalikuks. Millest aga ei saa rääkida, sellest tuleks vaikida. Althusser rääkis küll ideoloogiast, mis kindlasti ka Frankfurdi koolkonna kaubatööstuse kontseptsioonis kaasa mängis, kuid püüdis seda mitte teha sellise absolutistlikus vormis ehk tegemata vahet tegelikel ja ideoloogilistel momentidel. Vaatame siis seda lähemalt Louis Althusseri (1918-1990) struktualistlik marksismi teooria.