Essee annaabile (0)

KOOLI NIMI Ärinduse õppetool Eesnimi Perekonnanimi  Õppegrupp PROJEKTIJUHTIMINE Essee Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Rakvere 2020


Mõisted   „projekt“   ja   „projektijuhtimine“   on   meil   igapäevaelus   tihti   kasutusel,   aga   nende tähenduse   all   mõistetakse   üldjuhul   midagi   hoopis   teistsugust.   Igapäevaselt   nimetavad inimesed projektideks igasuguseid töid, peamiselt selliseid, mille protsesse pole kirjeldatud ning millele pole kehtestatud kindlaid reegleid. Ka essee kirjutaja arvamus „projektist“ oli varasemalt   palju   laiaulatuslikum   kui   on   nüüd,   pärast   Algis   Perensi   raamatu “Projektijuhtimine” lugemist. Antud raamat annab päris hea ülevaate mõistetest “projekt” ja “projektijuhtimine”.   Lisaks   mõistetele   on   raamatus   räägitud   ka   projektidega   kaasnevatest teguritest  ja   nende  koosmõjust,   mis  on  ääretult   olulised   projekti   eesmärkide  ja   tulemuste saavutamiseks.  Lisaks  headele  mõtetele   projekt  teoks  teha  on  vaja  kaasata   ka  inimesi,  kes  seda projekti reaalselt   teostama   hakkavad,   ehk   siis   personali.   Töötajate   kaasamine   projektidesse   on hädavajalik,   et   teenindada   kliente   ja   nende   nõudmisi.   Lähtudes   projekti   suurusest   ja keerukusest   määratakse   selle   teostamiseks   vajalik   optimaalne   inimeste   hulk.   Personali esimeseks ülesandeks on teha selgeks, kas projekt on üldse käivitamiskõlbulik ja kas sellega on mõistlik  tegelema  hakata.  Projekti  teostamiseks  sobiva personali  leidmine  on eelkõige projektijuhi ülesanne. Projektijuht on ka vastutav tööde elluviimise eest. Sobivate töötajate leidmiseks peab lähtuma projektijuht projekti tüüpidest, suurusest ning tähtaegadest. Vastavalt projektitüübile ja selle suurusele valitakse meeskonda sobilikud inimesed, kellel on varasem kokkupuude sarnaste lahendite välja töötamisega, mida projekti eesmärgi saavutamiseks vaja läheb või on nad varasemalt juba sarnast tööd teinud. Personali valimisel tuleb projektijuhil leida kollektiivi inimesed, kes suudavad töötada ühtse meeskonnana - ühtne hingamine ja väärtuste loomine on efektiivses meeskonnatöös ülioluline. Tihtipeale võib juhtuda, et tööks määratud inimesed ei pruugi tööprotsesse ja eesmärki üheselt mõista, samuti ei pruugi nad olla spetsialistid samas valdkonnas. Projekti keerukus ning tähtaeg määravad tööd teostavate inimeste hulga – mida suurem on projekt,   mis   tuleb   teostada   lühikese   aja   jooksul,   seda   rohkem   on   vaja   kvalifitseeritud personali, kes sellega tegelema hakkavad. Väiksemate projektide puhul võib piisata paarist- kolmest meeskonnaliikmest. Personali plaanimiseks on Algis Perensi raamatus välja toodud kolm erinevat meetodit: 1) arvutuslik meetod 2) hinnanguline meetod 2


3) analoogide meetod. Neid lugedes jääb veidi arusaamatuks, et kas ikka on vaja ühte lihtsat asja niivõrd keeruliseks ajada.   Kõikide   välja   toodud   meetodite   kasutamisel   on   meil   võimalik   määrata   personali plaanimise keskmist väärtust. Lõppväärtuse määrab siiski projekti tüüp, suurus ning tähtaeg. Sõltuvalt projektist tuleb personali kas suurendada või vähendada. Vahest esineb olukordi, kus   projekti   käigus   tuleb   leida   lisatööjõudu,   et   mitte   jääda   ajale   jalgu   ning   tulemused õigeaegselt   tehtud   saaksid.   Samuti   võib   projekti   käigus   ilmneda,   et   ühe   kindla   töö lahendamiseks on palgatud liiga palju tööjõudu ning tekib olukord, kus keegi personalist jääb tegevuseta või halvemal juhul hakkavad sama lahendit  välja töötavad inimesed üksteisele vastu   töötama.   Seega   tuleks   personali   suurust   pidevalt   jälgida,   et   kasutada   inimressurssi optimaalselt, ega tekiks kõrvalekaldeid töös. Samuti tuleb lähtuda töötajate kvalifikatsioonist –   üks   kõrge   kvalifikatsiooniga   töötaja   võib   saavutada   sama   ajaga   kolme   madalama kvalifikatsiooniga töötaja tehtud tulemuse. Lisaks tasub arvestada ka töötajate motiveeritusest antud tööd teha ning vajadusel püüda motivatsiooni tõsta. Mõningatel juhtudel tasub kaaluda töötajate koolitamist, et saavutada väiksema ressursiga parem tulemus.  Valikuid otsuste tegemiseks on palju, aga keegi pole ka väitnud, et projektijuhtimine peaks lihtne olema. Töö keerukusest tulenevalt ei pruugi iga inimene projektijuhiks sobida, küll aga on võimalik oma teadmisi ja oskusi täiendada ning õpitut töös rakendada. Kõik valikud ei pruugi olla alati õiged, aga vigadest õpitakse. Iga projekt on erinev ja iga kogemus rikastab projektis osalejate teadmiste hulka ning annab hoogu õigete otsuste tegemiseks.  3