• 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid” (1899) • Luulekogu “Elu tuli” (1905) • “Tuulemaa” (1913) • “Tuli ja Tuul” (1950) • Valdav osa luuletutest on võitluslaulud • Lisaks on ta välja andnud esseekogusi ja uurimusi Eesti kirjandusloost Lõpetuseks • Gustav Suitsu elutööks peetakse Eesti kirjandusteaduse arendamist
koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi
Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletused” 1950.a “Tuli ja tuul”
Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus[1]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaa-diks eelolevail Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi
Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlase Aino Tauvõniga. Aastatel 1911-13 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asustava Kogu valimistel. 1921-44 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala Ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12
aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12
LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA Üldandmed Built/ Delivered / Converted 2004 Aker Finnyards, Rauma Operator AS Hansatee Cargo Flag / Home port Estonia / Tallinn BV I +HULL, +MACH, RO-RO PASSENGER SHIP, Class UNRESTRICTED NAVIGATION, AUT-UMS, SYS-NEQ-1 Ice class IA SUPER Call sign ESRP IMO No 9281281 Stability SOLAS 74 as Amended / 4,0 Hs Damage compartment no: 2 Length over all 192,90 m Length (Article 2(8)) 175,20 m Breath moulded/max 29,00 m Depth to bhd deck 9,7 m Draught max, 1AS 6,6 m Air draught 42,5 m Gross tonnage 40 975 Net tonnage 24 797 DWT 4 930 t
kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. 6) Eesti Kristlik Rahvaerakond- Rahvaerakonnast sündinud uus partei, mis soovis peatada kiriku osatähtsuse vähendamist, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus. Asutava Kogu valimistulemused: Vasak erakonnad saavutasid ülekaalu. Asutavas kogus oli 120 kohta, nendest 78 läks erinevatele sotsialistlike rühmitustele. Valimiste võitjaks said ESDTP- 41 kohta (Eesti Sotsiaal demokraatlik töölispartei). ETE- 30 kohta. ESRP- 7 kohta. Juhatusse kuulus 6 ametimeest (Esimees, 2 abimeest, sekretär, 2 abisekretäri). ESDTP sai esimehe ja sekretäri koha (2 kohta). Asutava kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava kogu valitsused: Asutavakogu peamiseks ülesandeks oli Eesti põhiseaduse ja Eesti maaseaduse väljatöötamine. Enne lõpliku põhiseaduse loomist tuleb luua ajutine põhiseadus, mis paneb paika kõige tähtsamad punktid. Loodi märtsis mitteametlik komisjon ajutise põhiseaduse loomiseks. 4
Enamlastest veidi paremal seisis esseeride partei. Esialgu ülevenemaaline, Eestis esmakordselt tekkinud 1905. a, kuid siiani eestlastest üsna kaugeks jäänud, olid põhitähelepanu pööranud vaid vene talupoegadele ja propaganda Eestis peale ei läinud. Verevärskendust said alles vahetult enne I Msi, kui nendega liitus posu noori kultuuriinimesi nagu Gustav Suits, Jaan Kärner, Hans Kruus jne. Valisid endale Eestis tegutsemiseks ka keskkomitee, välja kujutati ESRP Eesti Sotsialistlike Revolutsionääride Partei, nende ajaleheks sai Töölipp Tartus. Esseerid olid samuti üsna veendunud, et AV ei suuda esindada vene rahvaste tõelisi soove ja meeleolusid ning tuleb välja vahetada. Oldi veendunud, et tuleb säilitada pahempoolsete kontroll AV üle. Eseeride hulgas toimus lõhenemine vasak- ja parempoolseteks. Tuleviku seisukohast peeti silmas samuti proletariaadi diktatuuri, mida tuleb laiendada nii, et
esseerid, *Enamlastest veidi paremal seisis esseeride partei. Esialgu ülevenemaaline, Eestis esmakordselt tekkinud 1905. a, kuid siiani eestlastest üsna kaugeks jäänud, olid põhitähelepanu pööranud vaid vene talupoegadele ja propaganda Eestis peale ei läinud. Verevärskendust said alles vahetult enne I Msi, kui nendega liitus posu noori kultuuriinimesi nagu Gustav Suits, Jaan Kärner, Hans Kruus jne. Valisid endale Eestis tegutsemiseks ka keskkomitee, välja kujutati ESRP – Eesti Sotsialistlike Revolutsionääride Partei, nende ajaleheks sai Töölipp Tartus. Esseerid olid samuti üsna veendunud, et AV ei suuda esindada vene rahvaste tõelisi soove ja meeleolusid ning tuleb välja vahetada. Oldi veendunud, et tuleb säilitada pahempoolsete kontroll AV üle. Eseeride hulgas toimus lõhenemine vasak- ja parempoolseteks. Tuleviku seisukohast peeti silmas samuti proletariaadi diktatuuri, mida
annaabi.ee 
