uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Uurimuses kasutati etteantud vastusevariantidega ankeetküsimustikku. Eesmärk oli luua küsimustik, mis kõnetaks üliõpilast, kuid annaks ühtlasi õppejõule esmase arusaama, mida üliõpilane ootab õppeprotsessist ning kuidas paremini toetada õppijakeskset lähenemist. Küsimustikule vastasid viie Eesti kõrgkooli esmakursuslased, kelle vanus jäi vahemikku 18-51 eluaastat. Analüüsides kasutati vastuste koondamist. Uuringu n-ö keskmiseks esmakursuslaseks kujunes üliõpilane, kes käsitab teadmist kui oskust ja väärtustab kogemusi. Valdavaks on pindmine õpihoiak ning eelistatakse värvikat ja ainet selgelt esitavat õppejõudu. Uuring kinnitas, et Eesti üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitused on suures osas seotud. Lisaks näitavad uuringu
Ajakasutuse juhtimine Eesmärki on raske püstitada sellepärast, et tihtipeale esmakursuslased keskenduvad rohkem sisseelamisele ja kõige selle ,,uue maailma" keerises kipub meelest minema, milleks üldse ülikooli astuti. Loomulikult on peamine põhjus ikka paber, mis tagab bakalaureuse kraadi. Kuid sellist suhteliselt kauget eesmärki saab püstitada ainult läbides lühemaid ja rohkem ajaliselt määratletud etappe. Kuigi võib mulje jääda, et lühike tähendab lihtsat, ei maksa olukorda alahinnata, sest ka koolis kehtib raske õppustel, kerge lahingus reegel. Eesmärke ma
a. akadeemiline test). Vastavalt nendele tingimustele saadakse, kas tasulisele või tasuta kohale. Ülikoolides on paika pandud õppetoetused, mida jagatakse keskmise hinde alusel. See koosneb põhi- ja sõidutoetusest. Summa pole küll suur, kuid katab ühiselamu üüri. Aga leidub ka tudengeid, kes käivad õpingute kõrvalt tööl. Üks peasündmusi tudengi elus on tema ,,ristimine". See traditsioon on säilinud tänapäevani. ,,Rebaste ristimise" käigus peavad esmakursuslased andma vande 3.kursuslastele ja tegema igasuguseid tempe. See kõik oleneb teaduskonnast, kes teeb oma fakulteedile iseloomulikke tegusid. Ristimise läbinud tudeng võib ennast lugeda täieõiguslikuks üliõpilaseks, kes on omaks võetud vanemate kursusekaaslaste poolt. 5 Tudengid saavad liituda korporatsioonidega. Eraldi on nii naiste kui ka meeste korbid.
kui hoolikalt ei vali ratsarikkakssaamisnõksu. Täidab 1. abituriendid kooli lõpetanud, keskkoolilõpetajad, esmakursuslased Tõmba õigele vastusele joon alla. Ainult üks variant on õige. hindaja 2. detailseid üldisi, suurendatud, üksikasjalikke 1
Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist 18. Sotsiaalne grupp, gruppide liigid, grupisuhtes esinevad struktuurid SOTSIAALNE GRUPP - teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. GRUPPIDE LIIGID: esmased (head suhted,lähedus nt perekond, sõbrad, naabrid) ja teisesed (palju inimesi, vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne) GRUPISUHETES esineb: 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste
omadust, näiteks sugu, haridus, religioon, asula tüüp, institutsiooni osakond jne. Näites (tabel 3) on kihi tunnuseks osakond, mille alusel jaotati üliõpilaskond kihtideks. Kui kihid määratud, siis võetakse igast kihist lihtne juhuslik või süstemaatiline juhuvalim. Tabel 3 Näide kihtvalimi moodustamisest Vaja oli uurida kõrgkooli esmakursuslaste arvutikasutamise oskust. Kogu populatsioon esmakursuslased, jaotatakse kihtideks osakondade kaupa. Teades üliõpilaste arvu Juhuslik valik osakonniti, on võimalik juhusliku valiku teel valida igast kihist, representatiivsust kihtidest silmas pidades, kindel arv küsitletavaid. Saadakse valim, mis on esindav kogu esmakursuslaste populatsiooni jaoks.
kuigi mingi huvi on ühine, kontaktid liikmete vahel on ajutised, rollid äärmiselt määratletud. Tunnused: liikmete suur arv, ühisnormide ja väärtuste piiratus, ühiste eesmärkide piiratus, füüsiline lähedus ebavajalik, piiratud kestvusega kontaktid. Protsessid: segmenteeritud rollisuhted, formaalsus, formaalsem sotsiaalne kontroll, instrumentaalne käitumine. Näidissuhted: õpilane-õpetaja, ohvitser-alluv, juhataja-tööline. Näidisgrupid: esmakursuslased, alluvad, korporatsioon, vilistlasühing. 4.8. Mis vahe on kogukonnal ja ühiskonnal? Kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud. Esmasele grupile omased suhted. Ühised esivanemad ja geograafiline lähedus. Ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad. Sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi
). 6.4. UURIMUSE VÄLINE VALIIDSUS (Ch 5) Väline valiidsus tähendab E tulemuste üldistatud kehtivust paljude loomulike situatsioonide jaoks. (Sellest oli juttu ka Vaatlusmeetodi käsitluse juures!). Siinkohal räägime täpsemalt mõnedest välise valiiduse e. katsesituatsioonis saadud tulemuste põhjal tehtavate järelduste üldistusvõime komponentidest: a) valimi e. KI grupi esinduslikkus (valged hiired ja psühholoogia esmakursuslased!); b) muutujate esinduslikkus; c) katsesituatsiooni esinduslikkus e. ökoloogiline valiidsus (tuleb eristada realistlikkust ja üldistatavust; viimase kohta saab hõlpsalt andmeid, korrates uurimust loomulikus keskkonnas). E-d n.ö. loomulikus keskkonnas on tõestanud, et paljudel juhtudel on õigustatud laboratoorsete tulemuste üldistamine tegelikus, loomulikus maailmas e. ümbruses toimuvale. 6.5. UURIMUSE SISEMINE VALIIDSUS (Ch 9)
annaabi.ee 
