Abielu ja lapsed Abiellus 1245 Kaks last said Ingeborgi Eriksdorettiga kuningaks Valdemar Birgersson ja Magnus Peale Ingeborgi surma Aidalukk abiellus uuesti Abieluväline poeg - Mechtild av Holsteiniga Greger Birgesson Perekond Isa Magnus Bengtsson 1150-1210 Ema Ingrid Ylva Vanaisa Bengt Folkesson Kaks venda ( Karl ja Eskil ) Birger Varnhemi kirikus Jarlik olemise aeg Herrevadsbro lahingus 1251 võitis Birger jarl rühma mässulisi suurülikuid Teda loetakse folkungite dünasta esiisaks Rootsis viimane , kes kasutas tiitlit Jarl Seega polnud Jarl lisanimi , vaid tiitel Tõus võimule Tema eelkäija jarli ametis tema oli onu Ulf Fase Ulf Fase tapeti lahingus või hukati Birgessoni käsul Kuni oma surmani 1266
Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale
idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks
pärit teadmiste ja kultuuripärandi vahendamisel järgmistele sugupõlvedele, esitades seda küll endale sobivamas vormis ja vaimus. Olles majanduslikult võrdlemisi sõltumatud ning tegutsedes iseseisvalt sise- ja väliskaubanduses, said kloostrid aktiivselt sekkuda pea kõikidesse kohaliku elu valdkondadesse. Nimeliselt on Eestimaaga seonduvatest munkadest esimesena mainitud Fulcot, kelle Lundi peapiiskop Eskil umbes 1165. aastal Eesti piiskopiks määras. Siiski algas Vana-Liivimaa allutamine relva jõul kümmekond aastat hiljem, kuid ka sellesse olid algusest saadik kaasatud mungaordude liikmed. Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsisterlasi. Dünamünde klooster oli esimene kloosterlik (rajatud 1205-1208) institutsioon,
Idamisjoni vastu tundis huvi ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud
tahtis neid harida. Selleks rajaski akadeemia. Avarongkäigus osalesid kõik kõrgemad inimesed. 249 üliõpilast asus akadeemias kohe õppima, pooled neist olid rootslased, professoreid oli 12. 1643 korraldati esimene promotsioon, ehk esimene õpilane lõpetas. Hakati kirjutama soome keelset luulet, tänukõnesid. See näitas, et nende soome keele oskus oli hea. 1642 rajati Turgu esimene trükikoda. 1642 avati esimene raamatupood. 1640 ilmus esimene soome keele grammatika- Eskil Petraeus. 17 saj alguses hakkasid ilmuma rootsi-soome kalendrid. 1678 ladina-rootsi-soome sõnaraamat Henrik Florianus. 17. saj alguses moodustati piibli tõlke komisjon. Tõlgiti väga ebaühtlaselt ja jupiti, väga erineva keeletasemega vaimulikud. Kasutati teisi tõlkeid. Ka Agricolo tekste kasutati, aga keel oli juba veisi muutunud. 1642 valmis esimene piibli tõlge! ,,Biblia, se on koco pyha ramattu". Pühendati kuninganna Kristiinale. See raamat kaalus 6 kilo, 1486 lk
Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks. Paavsti toetusel kavandati Põhjamaa riikide ühist suurt ristiretke Eestisse. Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga. Taani
pärit Konstantin Höhlbaum , kes tollal õppis Göttingeni ülikoolis nimeka saksa kodaniku ajaloolase Georg Waidzi juures . Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks. Paavsti toetusel kavandati Põhjamaa riikide ühist suurt ristiretke Eestisse. Sõjakäik siiski ei teostunud, Fulco ise käis küll vähemalt kahel korral Eestis, saavutamata mingit edu. Püüded Eestimaa vallutamiseks Taanis aga sellega ei lõppenud. XIII sajandi alguseks võis Taani konkureerida oma võimsuselt ja ulatuselt tolle aja mõjukaima, ehk küll juba nõrgenenud Saksa-Rooma riigiga
Paganateks olid lisaks praeguse Soome, Eesti, Poola põhjaosa (pommerlased) ja Läti ala rahvastele ka Leedu hõimud, kes säilitasid tänu 13. sajandil moodustunud Leedu suurvürstiriigile paganluse kuni 14. sajandi lõpuni ning lõid tagasi Saksa ordu vallutuskatsed. Preisimaa hõimude vastupanu ordule kestis 13. sajandi lõpuni. Soome ala allutati 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni järk-järgult Rootsi poolt. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis 1170. aastatel Taanis ja kelle puhul on oletatud ka misjonitegevust Eestis, ehkki seda ei saa arvatavasti tõestada. Poliitilisi tagajärgi Eesti ala jaoks Fulco tegevusel polnud. Tema abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes võis olla eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus koos Saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186
Aastal slaavi vendide vastu. 1159.aastal rajas Saksimaa hersog Heinrich Lõvi Läänemere äärde esimese Saksa kaubalinna Lübecki. Edasi kirdesse, 1160. Rajati saksa kaubmeeste tähtsaim kaubakeskus Läänemeres asuvale Ojamaa (Gotlandi) saarele Visbysse. - Koos kaupmeestega tulid misjonärid. 11-12.saj rajasid kristlikud kaupmehed kaubatee äärsetele aladele esimesed kirikud. Esimese paavsti heakskiidu saanud misjoni käivitas Lundi (toona Taani osa) peapiiskop ESKIL, kes pühitses prantsuse munga FULCO 1167. Aastal Eestimaa piiskopiks. Paavstivõimu üks motiive Kirde-Euroopa ristisõdade toetamisel oli takistada piirkonda langemast konurendist õigeusu kiriku mõju alla. - Visbys tegutsevad saksa kaupmehed hakkasid aktiivselt kasutama Väina kaubateed. Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikskile) piiskopiks.
1920ndatel sai terminiks muistne vabadusvõitlus. Nõukogude aja fenomen oli 1930ndate idee konserveerimine. Ajalookirjutus ei teinud kaasa üldise ajalooteaduse arenguid, mida peeti heaks ja õigeks oli see mida oli võimalik võtta 1930ndate pärandist. Hiljem avastati, et rahvuslik käsitlus pole keskaaja käsitlusel mõistlik. 5. Ristisõdade käik Eestis ja nende eellugu (XII saj lõpp kuni 1227): Esimene, kes tundis huvi Eesti vastu oli Lundi peapiiskop Eskil, kes 1160. aastatel, võibolla pühitses benediktlaste kloostrist munka Fulco "eestlaste piiskopiks." 1171.-1172. aastad on esimene teadaolev läkitus, mis kutsub ristisõtta eestlaste vastu ja lubab selles osalejatele üheaastase, langenutele aga täieliku indulgentsi. Üleskutses kirjeldatakse "neid metsikuid eestlasi ja teisi nende alade paganaid, kes tõusevad üles ning võitlevad nende vastu, kes usuvad Jumalat ja näevad vaeva Kristuse usu nimel ja võitlevad kristlase nime eest
annaabi.ee 
