eristiivalised. · Kiililised on Eesti suurimad putukad. · Nad on röövtoidulised,püüavad saaki õhust.Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi,millega lennul putukaid püüda. · Kiililiste vastsed elavad vees. Taolistiivalised · Ees-ja tagatiiivad ühelaiused. · Siia rühma kuuluvad:liidriklased,kõrsiklased ja vesineitsiklased,kelle isaste tiivad on sinised. Harilik vesineitsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatähn puudub või on ebaselge. · Isase tiivad on osaliselt tumedad. · Sarnane liik:vööt- vesineitsik Tumekõrsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühelaiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on kahe sulu pikkune. · Enamik tiivasulgi viisnurksed. Sarvikliidrik · Esitiivad-ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on 1-1,5 sull pikkune. · Enamik tiivasulgi
ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 34 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17 23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranziks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranz nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub
jumalatelt. Eesti rahvausundis on pikne äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas. Nime teine pool – peni – tuleneb aga putukatest vägagi erineva kodustatud loomaliigi pisut halvustavast nimetusest. Oma välimuselt on ta vägagi silmatorkav. Valmiku tiibade siruulatus võib olla üle 50 millimeetri. Lisame siia veel majesteetlikud sametmustad, pisut roheka läikega esitiivad, mida kaunistavad ebakorrapärased valged, vahel ka pisut kollakad laigud. Lennul välguvad erepunased, väheste mustade laikudega tagatiivad. Sama silmatorkav on ka tagakeha ülakülg. Igal pool Eestis piksepeni polegi. Piksepeni elab niisketes liigirikastes leht ja segametsades ning võsastikes. Piksepeni võib kohata juuni lõpust juuli keskpaigani. Nad on aktiivsed öösel ja toituvad õitel.
KÄRBES GÄTU Koostaja : Gertu Mina, Kärbes ·Ma olen 68 mm. Emane on isasest suurem. ·Mul pole suiseid, mul on imikärss ·Mul on vaid esitiivad, tagatiivad on muutunud sumistiteks · Emasena munen kuni 900 muna, 100200 kaupa. Oma elu jooksul munen kuni 2000 muna. ·Ma olen erak, kuid kui on rikkalik toidulaud, on minu sugulased ja sõbrad ka kohal ·Mulle maitsevad orgaanilised jäätmed riknenud liha, puuviljad ja väljaheited. Minu söömaaeg ·Ma pole võimeline toitu närima, Mul on toitumiseks imikärss. Selletõttu
Ettepoole suunatud haukamissuised. Tundlate ehitus ja kuju varieerub. Liitsilmad, mis koosnevad väikesest arvust lihtsilmadest ja on tugevasti redutseerunud; nägemiskaugus 3-4 cm. Eesrindmik suhteliselt väike ja peaaegu ruudukujuline ja liikuv. Taga- ja eriti keskrindmik on tugevasti pikenenud, jäigad liitekohad. Jalad pikad ja peened käigujalad; 5-lüliliste käppadega, sarnanevad üksteisele. Enamasti tiivad redutseerunud, paljudel liikidel siiski toimivad. Reeglina esitiivad tugevasti redutseerunud, lühenenud või puuduvad; tagatiivad lehviku kujulised ja hästiarenenud või lühenenud. Tagakeha 10-lüliline, pikenenud, mõnedel ka lehekujuliselt laienenud. 11. Segment on redutseerunud eriliseks jätkeks, mida kasutatakse paaritumisel abivahendina. Isaste suguorganid asuvad üheksanda lüli subgenitaalplaadi all; emastel kaheksanda segmendi alaküljel. Elutsevad soojematel aladel, nii põhjas kui lõunas 45. laiuskraadil. Kõige enam on teada
Tavaline riidekapiputukas on riidekoi. Riidekoi on väike liblikas, kelle nägemist tervitame me enamasti valjude käteplaksudega. Muide täiskasvanud liblikas ei toitu enam, sokid-kampsunid äestab riidekoi ära eeskätt röövikuna. Eelistatult toituvad riidekoi röövikud villasest riidest, ära ei ütle nad aga ka nahast. Seevastu taimset päritolu kraamist riidekoid ei hooli ega nad taimetoitlased ole. VÄLIMUS Täiskasvanud riidekoi (Tineola bisselliella) on 6 - 8 mm pikkune. Esitiivad on läikivad, kuldkollased ja ilma mustrita. Tiibade tagaosa on tugevalt narmaline. Vastne on kuni 10 mm pikkune, kreemikasvalge, kuldpruuni peaga. Elab siidikookonis, mis on kehast sageli 10 kuni 15 korda pikem. Nukk on umbes 6 mm pikkune. ELUTSÜKKEL Munast täiskasvanuks saamiseni kulub tavaliselt umbes 6 nädalat. Samas võib see aeg ulatuda 10 kuni 18 kuuni,
Tegijapoiss Aerodünaamika teise KT konspekt (peamiselt eksamiks ja oma konspekti ja "Õpime Lendama" põhjal) Lennates kasulikul kohtumisnurgal on horisontaallennul vajalik tõmme minimaalne . Väljalastud tagatiibade korral suureneb tiiva tõstejõu koefitsent. Läbivooluga esitiivad parandavad tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel Jääva kiirusega tõusul on jõudude jaotus järgnev : tõstejõud on võrdne lennusuunaga risti oleva raskusjõu komponendiga , tõmme on võrdne tahapoole suunatud raskusjõu komponendi ja takistuse summaga. Lennuki maksimaalne lauglemiskaugus on kõige suurem kui mitte kasutada esi ega tagutiibu. Lennukiiruse suurendamiseks horisontaallennul tuleb suurendada tõmmet ja vähendada kohtumisnurka (vist).
Tagatiibadel on kannused, „sabad“, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti jatõuseb tihti kõrgele. Koiliblikas Koiliblikad on kuldselt või hõbedaselt läikivate tiibadega tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Nende pea on kaetud püstiste karvadega sarnanevate soomuste või harjastega. Imilont on kas lühike või puudub hoopis. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Emased koiliblikad munevad munad riidevoltide vahele. Röövikute toiduks on esmapilgul seedimatuna tunduv materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. Harilik päevakoer Päevakoer on arvatavasti saanud nime oma rööviku järgi, kes
Mustlaik-kidaöölane on levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita. Kidaöölasi võib pidada tüüpilisteks öölasteks. Mustlaik-kidaöölane lendab kesksuve soojadel öödel meie aedades. Koiliblikas Koiliblikad on kuldselt või hõbedaselt läikivate tiibadega tillukesed liblikad. Kitsad esitiivad on pehmelt narmastunud. Tiibade siruulatus on 15mm. Koliliblikaid võib leida inimelamutes ja laoruumides aasta ringi. Röövikute toiduks on esmapilgul lootusetult seeditav materjal kui ka looduskiud. Valmikud ei toitu üldse. KOKKUVÕTE Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Nektariinitoiduliste putukatena on nad teiste putukate kõrval olulised taimede tolmeldajad
19 Lapsuliblikad arujumikal 20.07.2011 (emane ülal ja isane all) 20 Lapsuliblika vastmunetud munad pildistatud 19.mail 2014 21 5.Koiduliblikas Koiduliblikas saab oma nime isasliblika esitiibade tippude oranžist värvusest, mis meenutavad päikesetõusu. Seda väljakutsuvat värvi suudab aga liblikas puhkeasendis hästi peita, sest oranžid esitiivad jäävad valgete tagatiibade taha. Alatiibade rohekas-hallikas marmormuster on suurepäraseks varjevärvuseks (lähedalt vaadates koosneb tiibade roheline värv kollasest ja mustast värvist). Nukkunud koiduliblikas võib ebasobiva kevade korral koorumise aasta võrra edasi lükata- see on selle liigi puhul hämmastav alalhoidlikkus. Emane koiduliblikas muneb munad ristõieliste taimede õitele, mis sisaldavad glükosinolaate. Samas köidavad emaseid suured õied, isegi kui seal on vähe süüa
Ronijalg *Tiivad Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad tiibadega putukatel ka tiivad (alae). Tiibade ehitus on mitmesugune. Mardikaliste eestiivad on kõva kitiinse kattega kattetiivad, tagatiivad on kilejad lennutiivad. Liblikaliste tiivad on enamasti kaetud soomustega. Tiivasooned Servasoon; Esisoon; Kodarsoon; Kesksoon; Küünarsoon; Tagasooned; Kannasooned. Funktsioonid Lendamine Kaitse Orienteerumine/tasakaalustamine Kahetiivaliste tagatiivad ja lehviktiivaliste esitiivad muundunud sumistiteks. Heli tekitamine sihktiivalistel Suhtlusvahendid paarumisel Feromoonide eritus Termoregulatsioon Hingamine 4. Putuka tagakeha Putuka tagakeha (abdomen) võib koosneda kuni 12 lülist. Kõrgemalt arenenud putukatel on tagakehalülide arv kahanenud; mõnedel kahetiivalistel on neli tagakehalüli. Vastsestaadiumis on paljudel putukatel tagakehal jalad, valmikujärgus mitte. Tagakehas paiknevad sugu- e genitaalsed lülid
annaabi.ee 
