Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"esinduslikust" - 7 õppematerjali

Looduskaitsealad
13
doc

Looduskaitsealad

5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel. Pindala 0,36 ha. 6. Kaiavere park, 12 ha, koosneb huvitava ruumilise lahenduse ja põlispuudega pargist endise häärberi ümbruses ning metsapargi osast. 7. Elistvere park, pindala 17,3 ha, üks ilusamaid maastikule orienteerutud parkidest, praegu 6 üsna ürgmetsa seisundis. Pori nõiakolla ainus kasvukoht Eestis. 1780-ndatel aastatel ehitatud esinduslikust mõisaansamblist säilinud ait on barokkperioodist, üks ilusamaid Eestis. 8. Pikkjärve park. Pindala 6,5 ha, vale ehituspoiitika tuemusena hävitatud, imeteda jääb vaid üksikuid põlispuid. 9. Kalevipoja lingukivi on Jõgevamaa üks suuremaid rändrahne (9,0 x 5,0 x 2,2 m). Neeruti maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?id=193&pg=object Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne - Virumaal Kadrina ja Saksi vallas

Varia → Kategoriseerimata
156 allalaadimist
Nikolai Triigi elulugu
7
odt

Nikolai Triigi elulugu

mõjustas ka kunstniku pidev huvi kasv V. van Goghi teoste vastu. Norra kunsti kõrval oli see üheks olulisemaks välismõjuks tema loomingus. Oma kaasaeglasi jäädvustades oskas Triik neis esile tuua seda, mis oli omane, väljapaistev ja hinnatav kogu meie kultuuriloole. Eesti kunstis on ta üks väheseid meistreid, kes armastas oma modelle kujutada sageli täisfiguurina, rõhutades seega veelgi välist esinduslikust. Kuid selle mõiste halvast tähendusest eraldab Triigi töid alati iseloomustuse tabavus, psühholoogilise analüüsi sügavus ja sisurikkus. Portreed moodustavad kunstniku loomingus küll kõige tähelepanuväärsema ja sisukama osa, kuid side oma ajastu ja selleaegse kultuurieluga kajastavad ka mitmed teised tema tööd. Nende hulgas võib meenutada revolutsioonilisi sündmusi kujutavat joonistust ,,14. oktoober Tallinnas" ning karikatuure ajakirjades ,,Tapper" ja ,,Kaak"

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree
15
docx

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur: Naise portree.

kuna Vene keisririigi asekantsler Bestuzev (tuntud Preisi riigi vastane) tegi kõva lobitööd ning avaldas ka Jelizavetale survet, et Peter Ulrich abielluks Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August III tütre Maria Annaga. · Jõuavad jaanuari lõpuks (Juliuse kalendri järgi) Sankt- Peterburgi. Seal panevad Preisi ning Prantsusmaa saadikud Johannale kohustuseks Bestuzevile vastu seista ning Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata. · 9ndaks veebruariks jõuavad Moskvasse, kus pidid toimuma Peter Ulrichi 16-nda eluaasta pidustused. Keisrinna Jelizaveta · Peatükist selgub, et Jelizaveta ei pretendeerinudki tegelikult troonile, vaid tegi seda puhtalt olude sunnil. Vastasel korral oleks teda ennast oodanud nunnaks kloostrisse saatmine või ühes lähedastega tagakiusamine. · Esimeseks troonipärijaks sai Katariina I ehk Peeter I abikaasa. Suri 1727 aastal.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Sport ja tervislikud eluviisid
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

aastal. 1. oktoobril 2001. aastal, avati uue muuseumihoone uksed külastajatele. Lisaks spordimuuseumile asuvad majas ka Eesti Postimuuseumi näituseruumid. 2001. aasta juulist asus muuseumi etteotsa Mati Tolmoff. Koos uue majaga uuenes spordimuuseum nii sisemiselt kui väliselt. Hoidlate poolest on spordimuuseum üks kaasaegsemaid Eestis. 2004. aastal avati ka igati kaasaegne ja atraktiivne püsiekspositsioon. Põhjaliku ülevaate muuseumi ajaloost ja kogudest leiab 2003. aastal ilmunud esinduslikust juubelialbumist "Eesti Spordimuuseum 40". Kogud Seisuga 1. jaanuar 2006 oli ESM-is arvel 115 430 spordiajaloolist museaali, milledest valdav enamus pärineb 20. sajandist. Sõltuvalt iseloomust jagunevad esemed 18 alakogusse. 22 Rahvusvaheline Olümpiakomitee Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.

Sport → Kehaline kasvatus
240 allalaadimist
ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL
41
docx

ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL

pingutust. Kui võrrelda kandideerimise ja ettevalmistuse protsessi pikkust Eestiga, siis meil on see hetkel oluliselt lihtsam ning ajaliselt lühem. Nõuded kandidaatidele on meile väga sarnased. Kandideerimiseks peab kandidaat olema vähemalt 18 aastat vana ning tal peab olema Hollandi kodakondsus. Lisaks on eelduseks varasemas elus igati aus ja korrektne käitumine (ei ole kriminaalkorras karistatud), tugev tervis ning hea füüsiline vorm. Samuti eeldatakse kandidaadilt esinduslikust ja head suhtlemisoskust. Minimaalne haridustase on ettevalmistav kutseharidus diplom. Erinevus siinkohal ongi ainult haridus nõudes, nimelt meil on abipolitseiniku esimese taseme õppes osalemiseks nõutav kõigest põhiharidus. Hollandi politsei vabatahtlikus politseinikuks saamise protsess on pikem ja põhjalikum kui Eestis. Igaüks, kes tahab liituda vabatahtlikuna politseiga, peab esmalt läbima psühholoogilise

Õigus → Õigus
10 allalaadimist
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Nii mõnigi kord arvatakse, et usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb küsitleda võimalikult suurt hulka inimesi. See seisukoht on väär. Valimi suurus võib olla väga erinev ning tähtsam kui küsitletute arv on see, kuidas uuritavad välja valiti (ehk valimisse sattusid). Ka siis, kui tegu on juhuvalimiga, ei võeta inimesi suvaliselt, vaid kindlate reeglite alusel. Suurte uuringute puhul räägitakse tavaliselt esinduslikust valimist, mis tähendab, et valim peegeldab rahvastiku parameetreid. Näiteks peegeldavad IEA kodanikuhariduse uuringus osalenud 2743 õpilast kogu Eesti 8. klasside õpilaste (keda on umbes 15 000) parameetreid. IEA uuringus oli samas proportsioonis linna- ja maakoole, eesti- ja venekeelseid õpilasi, poisse ja tüdrukuid, nagu on kogu selle kategooria (st üldhariduskoolide 8. klasside) õpilaskonnas. Järelikult on valim justkui tegelikkuse vähendatud koopia

Eesti keel → Eesti keel
76 allalaadimist
Riigiõiguse konspekt
142
doc

Riigiõiguse konspekt

Sellega tähistati algselt keskaja Prantsusmaal provintsitaseme kohut. Tänapäevase tähenduse omandas sõna 13. saj Inglismaal. Kaasajal mõistetakse parlamendi all üldriikliku tasemega või ka osariigi tasemega esindusorganit, kelle peamine funktsioon on s.andliku võimu teostamine. Sõltuvalt riigi valitsemisvormist teostab parlament suuremal või väiksemal määral kontrolli täitevvõimu tegevuse üle või ei teosta seda üldse. Oma esinduslikust iseloomust tulenevalt seisneb parlamendi sotsiaalne funktsioon rahva tahte väljendamises. Tänapäevane rahvaesinduse kontseptsioon kujunes 18. sajandil. Selle kontseptsiooni võib kõige üldisemalt jagada järgmisteks elementideks: 1.rahvaesinduse vorm kehtestatuna põhiseaduses 2.rahvas on suveräänsuse kandja, kuid tema nimel teostab seadusandlikku võimu parlament, kelle rahvas valib 3

Õigus → Riigiõigus
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun