9.Millega lõppes kodusõda ? Kuningas põgenes aga ta anti Sotimaa poolt üles ja ta hukati! 10. Kes Oli Cronwell ja kuidas ta valitses? Cronwell oli Parlamendi juht, pärast kodusõda vabariigi juht,! Valitses Karmilt(pühapäeva lõbustused suleti;Inimesi jälgiti) 11. Mis oli Õiguste Deklaratsioon? Dokument, mis määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid! 12. Absolutism- Ühe isiku ainuvõim! Parlamentaarne monarhia- Riiki valitses parlament ja kunn! Generaalstaadid-Seisuste esinduskoda! Hugenotid-Prantsuse kalvinistid Kalvinistid-Kalvini õpetuse Pooldajad Puritaanid-Inglise kalvinistid Anglikaani Kirik-Inglise riigi kirik, valitses katoliiklus resturatsioon-Vana riigikorra taastamine
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur
Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim
2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele
Valitseja roll: pidi maid vallutama ja neid jagama oma vasallidele (lisaks ka abielud) ebaedu korral tuli võimule uus dünastia valitseda aitas suufeodaalide nõukogu, kes pidasid kohut ja ka rahaasju (sekretärideks olid vaimulikud) kuningas sõltus vasallide toetusest Võitlesid võimutäiuse eest (erand Pr kuningaga ja Poola kodadega) 14.-17.saj Esinduskoda: seisuslik saadikute kogu vaimulikud, suurfeodaalid, linnategelased, maaisandad otsustati konsensuse abil vormid: kaks koda (Inglismaa) või kolm kuuriat (Saksamaa maapäevad) Vaimulik palvetab | aadel sõdib või peab kohut | talupoeg toidab rahvast Aadel kõrgaadel (lord, grand, Herr, baron) ja alamaadel (gentry, hidalgo, Ritter, chevalier) otsesed kuninga teenrid ministeriaalid
seadusandliku võimu teostajana, sest lepingu tõlgendamise ja loodavate pretsedentide mõju on ühenduses suur. Kohtu pädevusse kuulub ka liikmesriikide trahvimine ja teiste institutsioonide omavaheliste vaidluste lahendamine. 5 Seega toimivad Euroopa Liidus lisaks traditsioonilistele sekretariaadile ja delegatsioonidele regulaarsed kõrgetasemelised kokkusaamised, tegutsevad Euroopa Ühenduste Kohus ja Euroopa Parlament, mis on maailma ainus otseselt valitud riike ühendav esinduskoda. ERISUS 3: Euroopa Liidu tegevussfäär on tunduvalt laiem kui teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel. Kuigi formaalselt on tegemist ühe moodustisega Euroopa Liiduga , hõlmab see endas nn kolme sammast: ühenduse sammast ja liidu sambaid, mille puhul erinevad otsustus- ja valitsemisprotseduurid ning osaliste pädevus kardinaalselt. Esimese samba Euroopa Ühenduse samba raames on Euroopa Liidu institutsioonide
vaadelda ka seadusandliku võimu teostajana, sest lepingu tõlgendamise ja loodavate pretsedentide mõju on ühenduses suur. Kohtu pädevusse kuulub ka liikmesriikide trahvimine ja teiste institutsioonide omavaheliste vaidluste lahendamine. Seega toimivad Euroopa Liidus lisaks traditsioonilistele delegatsioonidele ja sekretariaadile regulaarsed kõrgetasemelised kokkusaamised, tegutsevad Euroopa Ühenduste Kohus ja Euroopa Parlament, mis on maailma ainus otseselt valitud riike ühendav esinduskoda. SELGITA EUROOPA LIIDU KOHTUSÜSTEEMI (MILLISTEST KOHTUTEST KOOSNEB, KOHTUJURISTI ÜLESANDED JNE)- Koosseis: Euroopa Kohtus ja üldkohtus on mõlemas 28 kohtunikku. Euroopa Kohtus on 8 kohtujuristi (Advocate General). Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse 6 aastaks, tagasivalimisõigusega. Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või 3 või 5 kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära
Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstus (Volta, Dvigental), paberitööstus (Waldhof Pärnus). Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse. 1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise.
annaabi.ee 
