President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik. ·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. Riigikogus: · Kandidaadi ülesseadmise õigus viiendikul Riigikogust.
lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Olukord Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda Natside poolt pärast Prantsusmaale sissetungimist Teise maailmasõja ajal loodud Vichy valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised,
Peaminister- valitsusjuht (Jüri Ratas) Ministrid ministeeriumi poliitikud, kesjuhivad riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Rahandusminister Toomas Tõniste Kultuuriminister Indrek Saar RIIGIPEA RIIGIPEA ROLL: Presidentaalse vaöitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON POLIITIKAS JUHTIV KUJU Juhib valitsuse tegevust Juhib riiklikke tseremooniaid Parlamentaarse valitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA Teeb visiite teistesse riikidesse Pöördub lõnega rahva poole Annab riiklikke autasusid KOHTUVÕIM RIIGIKOHUS (asukoht Tartu, esimees Priit Pikamäe) RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD HALDUSKOHTUD ÕIGUSVAHEMEES (kasutatakse ka sõna "ombudsman") on riigiamet, mis vaatab läbi
Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt.). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei erine selline riik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides
Parlamentaarses vabariigis (ka Eestis) juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega täidab Eesti Vabariigis president mõnes mõttes ka parlamendi ülemkoja funktsiooni. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Hispaania jt). Seesugust monarhiat võib veel kutsuda parlamentaarseks monarhiaks. Kuigi sellist 12 riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, vürstiriigiks (Monaco) või hertsogiriigiks (Luksemburg), ei
Võimuharud võivad töötada üksteise vastu Võimuharud on seotus, võimude Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus. lahusus väiksem Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini. 3. PRESIDENDI ROLL PRESIDENTAALSES JA PARL AMENTAARSES RIIGIS a)Presidentaalses- President on TV juht. Juhib administratsiooni b) Parlamentaarses- Ta on esindusfunktsiooniga. Peab kõnesid, annab autasusid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud. 4. EESTI VABARIIGI PRESIDENDI ÜLESANDED, TINGIMUSED KANDIDEERIMISEL JA AMETISSEASTUMISEL ÜLESANDED PS § 78. VABARIIGI PRESIDENT: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad;
valijameeste kogu. Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. Seega on Eesti Vabariigis tähtsaim mees meie peaminister. President üksnes esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi. Ka Soomes, Lätis, Saksamaal jm. president riigi juhtimisega ei tegele, ta üksnes esindab ja nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim
valijameeste kogu. Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. Seega on Eesti Vabariigis tähtsaim mees meie peaminister. President üksnes esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi. Ka Soomes, Lätis, Saksamaal jm. president riigi juhtimisega ei tegele, ta üksnes esindab ja nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim
annaabi.ee 
