poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas.
ja valitsuse esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremini teha. On veel võimalik ka lihtkodanikul osaleda kohaliku omavalituse valimisel, kus inimesed saavad valida endi seast kellegi, kes esindab neid linna- või vallavalitsuses. Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on esindusdemokraatia riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Mina olen rahul et Eestis kehtib demokraatia ning loodan et midagi ei muutu...lähimal
Demokraatia Demokraatia kujutab endast diktatuuri vastandit. Kui esimese valitsemisvormi korral on võim ühe isiku või väikese grupi käes, siis teise puhul on kõigil sõnaõigus. Suurem osa maailma riikidest on praeguseks üle läinud demokraatiale, sealhulgas ka Eesti. Demokraatia jaguneb omakorda esindus-, otse- ja liberaaldemokraatiaks. Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna, pole vaja ,,üleliigset" vahelüli, nagu esindusvõimu korral on poliitikud. Sellist vormi pooldavad ka anarhistid. Liberaalses demokraatias kaitstakse kõige rohkem vähemuste huvisid ning väga suurt tähelepanu pööratakse osalejate vabadusele.
tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee). Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). 1.3. Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia on demokraatia liik, kus esindusdemokraatias esineb otsese demokraatia
esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112) Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt. 2.3 Osalusdemokraatia
Tekkis kaks teooriat, kuidas on rahvas esindajad seotud oma valijatega (Raudla, 2002, lk 14). 1. Volitatud delegaadi teooria – saadik on vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud juhtnöörid. 3 2. Diskreetse esindaja teooria – saadik on rahva täievoliline esindaja, kes kuni järgmiste valimisteni tegutseb oma parema äratundmise kohaselt. Esindusdemokraatiale on omane tendents, et kord juba esindusorganitesse valitud rahvaesindajad valitakse suuremalt jaolt jälle tagasi, sõltumata sellest, kuidas nad on oma ülesannetega hakkama saanud. Valija ei hääleta temale tundmatu kandidaadi poolt, seega üldsusele tuntumad kandidaadid saavad automaatselt suurema toetuse. Kõik poliitikud teavad seda ja seepärast püüavad kandidaadid kasutada kõiki vahendeid ja kulutada suuri summasid, et oma nimi valijatele tuntuks teha
saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enam hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kandidaate esindanud parteide jaoks kaotsi. Praegu kehtib selline valimissüsteem USA-s, Kanadas ja Uus-Meremaal. 3) Parlamentaarne esindusdemokraatia? Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud
(nõuab liigseid koalitsioonikulusid), kuid otsest lahkumismotiivi veel pole.Buchanani optimaalne klubi: Segment B näitab optimaalse hüvise Y leidmist kindla liikmete arvu y korral Segment A näitab optimaalse liikmete arvu y leidmist antud antud hüvise Y korral Segment C näitab A-s ja B-s leitud seosekõveraid ning nende lõikepunkti, mis ongi BOK. 59. Integreeritud optimum ja kollektiivi vahetus 60. Üleminek esindusdemokraatiale. Miks ja millal? Otsene: Kollektiivi liikmed otsustavad ise kollektiivhüviste tootmise. Tavaline väikestes kollektiivides ja tähtsaimate otsuste puhul. Kaudne ehk esindudemokraatia: Kollektiivi liikmed delegeerivad otsustamisõiguse oma valitud esindajatele – professionaalsetele poliitikutele; Suured kollektiivid. Miks: Suured kollektiivid on indiviidi kollektiivhüviste tootmiskulude seisukohalt otstarbekad; Suures kollektiivis tõusevad
konkureerivad huvid (tuleb leida tasakaal ning leida lahendus, mille järgi teostatakse enamuse tahet antud perioodil). Võib vastandada: - Otsedemokraatiat (vahetu, plebisitaarne) nt Sveits (põhjuseks see, et pole olnud üle sajandite opositsiooni, kõik on olnud esindatud ka valitsuses ning seega pole kasutatud opositsiooni vahendeid) - Esindusdemokraatiale (kaudne) - Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat. Jaguneb veel: - Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika) Valdav enamus läänelikest demokraatiatest (k.a Eesti) - Presidentaalne (presidiaalne) demokraatia (president on valitsuse juht või omab suurt otsustusõigust valitsuse tegevuse üle; koostab valitsuse; parlament on eraldiseisev kogu)
annaabi.ee 
