olid väärtuslikud. 5. Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlehenduses kui ka üksikasjades.Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujunadad ainulöaadselt mõjuvaid pidulikke ansamblaid. Ampiiristiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate maitsele. Robert Adam Charlotte Squer, Edinburgh ja William Kent Vestibüül Holkham Hallis, Norfolk, Inglismaa. 6. Klassitsism jõudis Eestisse 18 sajandi lõpu poole. 7. Klassitsistlikule mööblile on iseloomulik rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite
Nii tekkisid ehitised, mille fassaadid meenutasid templit. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid – kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei lakanud kunagi rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Klassitsistlike kuppelehitiste parimateks näideteks on panthenon Pariisis ja iisaku kirik Peterburis. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti sõltuv antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluse kui ka motiivide valikul
Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. o Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid o Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate maitsele. o Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssiarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuur o Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. o Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid
kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest on võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuuris asendusid rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt
Lõpliku projekti koostaja otsustas imelihtsalt igivana vastuolu: Kaitseliidu peastaap asus Tallinnas, kus olid käepärast A. Kotli ja E. Lohk. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas Kaitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projektile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalidele. Lõplikus projektis ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930. aastate lõpu esindustraditsionalism. Hoone keskel on avar vestibüül ja selle kohal läbi kahe korruse saal. Piki tänavaid paiknevates tiibades, mida pikendati 1950.-ndate aastate lõpus (arh. A. Kuvasto), on ruumid kahel pool koridori. 3. 1940-1963 3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja" ehitustrust ja Kergetööstuse Rahvakomissariaadi juurde Projekteerimise Keskus,
murenenud dolomiidist raiddetalie, mille segutoon tänu ühele hambatehnikust vangile saavutati väga täpne. Taasvalminud hoone anti 1947 Teaduste Akadeemiale, 1952 jõudis ta täita oblastikomitee ülesandeid ja 1953 kolis sisse Eesti põllumajandusülikool. Henn Kuvasto projekti järgi ehitati 1950.aastate lõpul mõlemad tiivad pikemaks. A.Kotli ja E.Lohu lõplikus projektis, kus säilis A.Kotli mahtude paigutus ja ruumilahendus, ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930.aastate lõpu esindustraditsionalism. Sellele osutavad ajastuomane kelpkatus,akende kuju ja tüüpilised dekoratiivdetailid fassaadidel. Portikuse täies ulatuses säilitamine lõplikul fassaadil annab põhjust näha siin jõulist uusklassitsismi avaldumist. Samas ei haaku viiluta portikus orgaaniliselt kelpkatusega ja hõredalt asetatud peenikesed samad, mille sihvakus valmistas ka ehitajale raskusi, mõjuvad ebaproportsionaalselt
Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tulenevate reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijaile. Sisearhitektuuris asendusis rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid 27 dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt, ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma