Barack Hussein Obama Siim Jakob Suits Andmed sündinud 4. augustil 1961 Honolulus alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president. Demokraatliku Partei liige Poliitikukarjäär 1996 kandideeris Obama Illinoisi osariigi senatisse. 2000 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta 2004 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Senatisse. 2008. aastal kandideeris Obama USA presidendiks. 6. novembril 2012 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Isiklikku Barack Obama abiellus 1991. aastal Michelle Robinsoniga. Neil on tütred Malia (sündinud 1999) ja Sasha (sündinud 2001). Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama OBAMA TÄNAB TEID!
Teesid: · Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve. · Pooldas orjade vabastamist ja püüdis takistada orjapidamise levimist, kuigi käsitas orjapidamist iga osariigi siseasjana. · 1864 valiti A
Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Gerald Rudolph Ford Oli Ameerika Ühendriikide 38. president Ta oli ametis aastail 1974–1977
Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda. Tema isa nimeks oli Joseph Kennedy.
suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem · Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud · Liikmed on vähem spetsialiseerunud
aastal Eestit. Mõrvati 22. november 1963, Dallases, ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud) 36.Lyndon Baines Johnson, ametis 1963-1969, demokraat (asepresident, senaator, õpetaja. Keelustas rassilised diskrimineerimised, edendas paljude vaesuse all kannatavate inimeste majanduslikku olukorda. Suri südamerabandusse aastal 1973) 37.Richard Millhous Nixon, ametis 1969-1974, vabariiklane (asepresident, laevastikuohvitser, valiti USA Kongressi esindajatekotta. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus) 38.Gerald Rudolph Ford, ametis 1974-1977, vabariiklane (Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford presidendiks
kuberneriks. Sellel ametikohal surus ta jõuliselt maha Konföderatsiooni pooldajate vastuhakud. 4. märtsil 1865 astus ta ametisse Lincolni teise valitsuse asepresidendina. 15. aprillil 1865 sai Johnsonist peale Lincolni surma Ameerika Ühendriikide president. 1869. aasta presidendivalimistel ta ei kandideerinud. Ka ei õnnestunud Johnsonil saada tagasi valitud Ameerika Ühendriikide Kongressi Senatisse ega isegi Esindajatekotta. 17. Ulysses Simpson Grant - Sünninimi: Hiram Ulysses Grant. Oli Ameerika kodusõja kindral ja 18. USA president (18691877). Ta oli nagu sümbol Ameerika kodusõja ajal. Kui ta valiti siis Ameerika inimesed lootsid lõppu ebastabiilsusele, kuid Grant ei olnud jõuline ja ta näis olevat segaduses. Sündinud 1822. Grant oli Ohio Tanneri poeg. Ta läks West Pointi pigem vastu tahtmist ja lõpetas keset oma klassi. Mehhiko sõja võitles ta Kindral Zachary Taylor all. 18
asutamist, millele näidatud rahalised vahendid on määratud; ja kui käesolevas aktis ei ole teisiti ette nähtud, siis mitte mingi osa summast, Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piirides ei saa olla välja antud teisiti, kui käske täites, mis on Kuberneri poolt isiklikult allkirjastatud ja saadetud Uus-Meremaa Riikliku laekurile. 55.Kuberner võib anda eelnõusid kummasegi Kotta. – Kuberner võib seaduse alusel anda Seadusandlikku nõukogusse või ka Esindajatekotta läbivaatamiseks läkituse teel igasuguseid eelnõusid, milliseid ta loeb neile soovitavaks teha; kõik sellised eelnõud kuuluvad läbivaatamisele sellises sobivas korras, milline määratletakse sellise asja suhtes ülalpool mainitud eeskirjade ja käskudega. 56.Kuberner võib olla eelnõuga nõus, võib selle tagasi lükata, võib eelnõu reserveerida või teha sellesse parandusi. – Kui Seadusandlikus nõukogus või
13 Richard Nixon Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 22. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Hariduselt jurist. Ta oli ametis aastail 19691974 Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga.. Aastail 19531961 oli ta asepresident. Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas. 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta. 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud
poliitilise partei kuuluvuse järgi, ning seega on valituks saanud justkui iseseisvad saadikud, kes esindavad oma ringkonda või osariiki, vastates just nende ootustele. Samuti on valitud esindajatel oma poliitika teostamiseks palju ressursse - suur isiklik personal ja mitmed privileegid, rääkimata kõrgest palgast, mis ametiga kaasneb. (Wilson, 1998, pp. 267-269) Kongress on kahekojaline ning on jaotatud alam- ehk Esindajatekojaks ning ülemkojaks ehk Senatiks. Esindajatekotta kuulub 435 liiget ehk esindajat, kes on valitud rahva poolt igast osariigist, proportsioonis osariigi elanikkonnaga. Ülemkotta kuuluvad aga 100 senaatorit, seega kaks senaatorit igast osariigist. (Wilson, 1998, p. 306) Ajalooliselt nimetas senaatoreid ametisse osariikide seadusandlik võim, see aga muudeti 1913. aastal 17. põhiseaduse parandusega ümber nii, et edaspidi toimuks nende määramine otsevalimiste teel. Sellise süsteemi eesmärgiks on jaotada võimu,
Necker- Prantsuse revolutsiooni ajal Louis XVI vallandas tollase finantsministri Jacques Necker'i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. La Fayette oli kuulus kindral, olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette'i ka poliitikasse. Juhtis Suure Prantsuse revolutsiooni ajal rahvuskaarti. Napoleoni Saja päeva ajal 1815. aastal valiti ta siiski Esindajatekotta, mis pärast Waterloo lahingut kutsus Napoleoni troonist loobuma. Lafayette kuulus ka Prantsusmaal Juulirevolutsiooni järel 1830. aastal võimule tulnud ajutisse valitsusse. keemik Antioine Lavoisier. Ta jäi surmani truuks teadusele ja soovis oma teada kui kaua teadvus kestab, kui tera langeb. Hukkus giljotiini all. Danton- 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks
peab olema vähemalt delegatsiooninorm, mis volitab tsensust seadusega kehtestama. Tsensused võivad olla: a.kodakondsuse nõue. See kehtib praktiliselt alati aktiivse ja passiivse valimisõiguse puhul parlamenti ja presidendiks. Kohalike omavalitsuste esindusorganisse valimise puhul Euroopa Liidu raames Euroopa Liidu kodanikult elukohamaa kodakondsust ei nõuta. Vahel on valimisõiguse olemasolu seostatud ka kodakondsuses oleku kestusega, näiteks saab Ühendriikide Esindajatekotta valida isikut, kes on olnud Ühendriikide kodakondsuses vähemalt 7 aastat, Senati puhul on sama piirang 9 aastat. Argentiinas saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanud isik aktiivse valimisõiguse 3 aasta pärast, Tais ei saa selline isik üldse valimisõigust. b.vanusetsensus. Siin on tendents aktiivse valimisõiguse puhul nõutava vanuse alandamisele. See on seotud tsiviilõigusliku teovõime ea alanemisega
annaabi.ee 
