Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"esikolmiku" - 9 õppematerjali

Õppigem hindama oma aega
1
docx

Õppigem hindama oma aega

Kas teie jaoks on tähtis üks sekund või üks minut? Suurem osa ajast vist mitte. Väga paljud meist teavad seda tunnet, kui jääme bussist maha. Tihtipeale ongi määravaks just mõned üksikud minutid ja sekundid. On inimesi, kes teevad väga kõvasti tööd, et võita vajalikul hetkel mõned minutit, sekundid või isegi sajandiksekundid. On suur vahe, kas sportlane võidab olümpia, saab teise-, kolmanada koha või ei saagi medalit. Teatud aladel jäävad esikolmiku võistlejaid teineteisest lahutama vaid mõned kümnendikud. Minu jaoks ei ole 1 sekund tähtis, kuid nende jaoks määrav. Minu arvates ei ole mõtet meenutada, mille peale aeg ilmaasjata kulus. Sellele mõeldes mööduvad järjekordsed minutid ja sekundid mitte millegi peale. Kasulikum on asju ette planeerida, et inimeste vääruslikemat vara, aega, säästa. Ma loodan, et need minutid, mis te kulutasite minu kuulamisele, ei ole teie arvates raisatud,

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Sportvõimlemine
4
docx

Sportvõimlemine

3.Sportvõimlemine tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge.Väga paljud osalevad selle alaga olümpiamängudel ja on saavutanud häid tulemusi.Viimased riistvõimlemise medalid aastal 2012 läksid Hiinasse, Rumeeniasse ja Ungarisse. Riistvõimlemise meeste vabaharjutuses tuli Londoni olümpiavõitjaks hiinlane Zou Kai 15,933 punktiga. Hõbeda sai jaapanlane Kohei Uchimura ja pronksi venelane Deniss Abljazin. Mõlemad kogusid 15,800 punkti. Naiste toenghüppe esikolmiku moodustasid rumeenlanna Sandra Raluca Izbasa 15,191, ameeriklanna Mc Kayla Maroney 15,083 ning venelanna Maria Paseka 15,050 ja meeste toenghooglemises ungarlane Krisztian Berki 16,066 ning britid Louis Smith samuti 16,066 ja Max Whitlock 15,600 punktiga. [ERR: London 2012] Tulemused: Meeste vabaharjutus Punktid: 1. Zou Kai CHN 15,933 2. Kohei Uchimura JPN 15,800 3. Deniss Abliazin RUS 15,800 4. Enrique T. G

Sport → Kehaline kasvatus
35 allalaadimist
U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED – 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS
9
doc

“U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED – 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS”

U20 noormehed 59 71 1 0 Kolme esimese meeskonna võrdluses on märgata samalaadseid näitajaid. Nooremas vanuseklassis on karistusi määratud tunduvalt rohkem. 3. Tiitlivõistluste 7m karistusvisked kõikide meeskondade peale kokku ja kolme esimese meeskonna peale kokku 7m visked kõikide 7m visked esikolmiku meeskondade peale kokku meeskondade peale kokku U18 noormehed 355/499 46/65 U20 noormehed 350/478 63/89 7m karistusviskeid on määratud mõlemas vanuseklassis üsna võrdselt. Samamoodi on nende realiseerimiste arv enamvähem võrdne. Kolme esimese meeskonna kokkuvõttes on vanemas vanuseklassis karistusviskeid määratud tunduvalt rohkem

Sport → Sportmängud (pallimängud)
12 allalaadimist
Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial
13
doc

Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial

.. Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine selleks võistluseks,» tunnistab Smigun-Vähi mänedzerist abikaasa Kristjan-Thor pisut hiljem. Start. Neli aastat vareStart. Neli aastat varem olümpialt kaks kulda võitnud Smigun- Vähi läheb rajale enne suuri konkurente. Aga ta teeb head tempot. Esimestes vaheajapunktides püsib ta esikolmiku kannul, teisel ringil hakkavad paljud konkurendid pudenema. Justkui märkamatult on möödunud 25 minutit, Smigun-Vähi tuiskab üle lõpujoone ning variseb lumele. Ta lamab seal kaua, liigagi kaua. Miks keegi teda ei aita? Lõpuks üritab ta tõusta, ajab end põlvedele, ent vajub tagasi, jaksu pole. Veel üks üritus ja ta saab püsti, võtab suusad ning astub nõtkuval sammul liidritooli poole. Töö on tehtud, nüüd tuleb oodata vaid konkurente. Tegelikult vaid kahte

Sport → Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
OECD referaat
17
pdf

OECD referaat

keskmise), siis paistame silma väikelaste emade kõrge tööhõive määraga, mis viitab heale tagasipääsule tööturule. Viletsaimad skoorid oleme saanud elamute osakaalu osas, kus puudub vesitualett (Eestis elamute osakaal 12,2%, OECD keskmine 2,8%, meist tagapool vaid Türgi), samuti valitsemise ja eluga rahulolu valdkondades Kasutades kõigi valdkondade puhul võrdseid osakaale moodustavad parima elukeskkonnaga riikide esikolmiku Kanada, Austraalia ja Rootsi. Eesti platseerub 34 OECD riigi seas 31. positsioonile. Tabel 1 Indikaatorid Eesti näitaja ja OECD keskmise võrdluses (andmed on saadud Vabariigi Valitsuse kodulehelt, mis on koostatud 06.07.2011) OECD VALDKOND INDIKAATOR EESTI KESKMINE

Majandus → Rahvusvaheline majandus
60 allalaadimist
EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE
24
doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

meistrivõistluste mänge juba sügisel ja lõppesid kevadel. Erandlikud olid siin vahel veel aastad 1975 ­ 1977 ühekordse turniiriga. 1964. aastast alates viidi sisse mänguprotokolli kõrvale mängu tehniliste näitajate protokolli pidamine. 1981. aastast tuli sisse selline muutus: turniiri lõppjärgus jaotati eelringi tulemuste põhjal võistkonnad kahte finaalgruppi 1. ­ 4. kohani ja 5. kuni edasistele kohtadele. 1984. aastast alates viidi esikolmiku selgitamiseks sisse kohamängud, kus kohtusid finaalturniiril 1. ja 2. kohale tulnud kuldmedalimängus ja 3. ja 4. kohale tulnud pronksmedalimängus. See oli praeguse play-off süsteemi eelkäija. Praegusele play-off süsteemile mindi lõplikult üle 1991. aastast alates. Meistrivõistluste I ja II grupp (ehk ka A- ja B-grupp) muudeti ära 1966. a alates, kui mindi üle liigade süsteemile ja nimetustele ­ s.t esiliiga, II liiga ja III liiga. Uus

Sport → Kehaline kasvatus
141 allalaadimist
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Andrus Veerpalu on saanud olümpiamängudelt kaks kuldset medalit ühe Salt Lake Citys aastal 2002 ja ühe Torinos aastal 2006. On veel olümpiamängudelt saanud ühe hõbe medali ja olnud esimese kümne sees kuus korda. Maailmameistrivõistlustelt on saanud samuti kaks kulda 2001 Lahtis ja 2009 Liberecis. Võitnud ka hõbemedali 1999 Ramsauses ja olnud kümme korda parima kümne seas. Ta on osalenud 111-nel maailmakarika etapil, individuaalselt võitnud kuus ja saanud kokku kümme esikolmiku kohta. Parim koht maailma karika võistlustel kokkuvõttes kaks korda 7. Veerpalu on 15 kordne Eesti meister 1990-2005. (Andrus Veerpalu, 2012) 4.3.2. Tunnustused Andrus Veerpalu on tunnustatud Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgiga 2002, Valgetähe 1. Klassi teenetemärgiga 2006 ja Holmekolleni medaliga. Ta on olnud aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009. (Andrus Veerpalu, 2012) 4.3.3. Reklaamis

Sport → Sport
18 allalaadimist
Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik
72
pdf

Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik

008 0.004 0.009 0.009 Overall 0.276 0.164 0.288 0.272 Vaadates joonist 27 ja tabelit 16, selgub et olenemata kindlustusmakse kriteeriumi tähtsuse suurendamist, ei muutu lõppjärjestus. Parimaks alternatiiviks on endiselt Swedbank (0,288). Teisele kohale jääb endiselt Salva (0,276). Kolmandaks on tõusnud Omanik (0,272) ning If on jäänud viimaseks (0,164). Kindlasti on oluline ära märkida, et esikolmiku väärtuste vahed on küllaltki väiksed. 6.8 Hüvitamise aja kriteeriumi eemaldamine Järgnevalt eemaldatakse otsustusmudelist hüvitamise aja kriteerium ning vaadatakse kuidas muutub lõpptulemus. Eemaldatakse just hüvitamise aeg, kuna Swedbank´il on võrreldes Salva ja If kindlustusega 4 päeva lühem hüvitamise aeg. 4 päeva pole just märkimisväärne vahe. Joonis 28. Lõpptulemus ilma hüvitamise aja kriteeriumita. 32

Informaatika → Informaatika
44 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

seadusandliku võimu kompetentsi. Locke pidas oluliseks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist intolerantsust, väites, et ,,on naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist ja Viinis, et pole katoliiklane." Locke'i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonidele Põhja-Ameerikas (1776) ning Prantsusmaal (1789) ning rajas tee Euroopa liberalismile. Valgustajate esikolmik Valgustajate tuntuima esikolmiku moodustasid prantslased Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689­1755), François-Marie Arouet Voltaire (1694­1778) ja Jean-Jacques Rousseau (1712­78). Nimekast aadlisuguvõsast pärit Montesquieu elutööks sai raamat "De l'esprit des lois" (Seaduste vaimust, 1748), milles ta eristas kahte liiki seadusi: loomuõigusest tulenevaid ühiskonnast sõltumatuid konstantseid seadusi ning positiivseid seadusi, mis sõltuvalt ajast ja ruumist on ühiskonniti erinevad.

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun