keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid
tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust". Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega,
täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta. ,,Tolm ja tuli" on Betti Alveri lüürikuteekonna särav lähteteos, milles sügavalt isikuomast rikastab loov suhtlemine maailmaluulega. ,,Tolmu ja tule" valmimise aegu ütles Alver, et ta otsib ,,uut vormi ja lähenemisvõimalust ainele". Kümnendi lõppaastail teiseneski ta luule jätkuvalt. Hakkasid köitma rahvaluule ja elava kõnekeele rikkused, samuti vanad tekstid ja sõnaraamatud. Esikkogule tunnusliku pingsad kontrastid mahenesid ja luusesse ilmus meeltega haaratava maailma pilte (,,Udus" , ,,Kõrgel aknal"). Luulekogu sai arvustuses elava ja enamjaolt kiitva vastuvõtu osaliseks. Kriitika reageeris kiiresti ja valdavalt väärilise tunnustusega. Ants Oras möönis, et kuigi esikpoeemist peale oli Betti Alver värsivirtuoos, saavutas ta tõelise süvenemise alles lüürikuna: ,, Algusest peale kujunes Alveril sellel alal kindel toon ja laad: väga
Ellen Niit (Hiob) debüteeris trükis IX klassi õpilasena 1945. aastal. Järgnevalt avaldatud luuletused ,,Õnn"(1946) ning ,,Ketran siidvilla" (1948) said omal ajal eriti noorte seas väga populaarseks. Luule esikkogu ,,Maa on täis leidmist" ilmus 1960. aastal, kuid juba enne seda oli E. Niidust saanud väga hea mainega lastekirjanik. ,,Maa on täis leidmist" sisaldab mõttetihedat ja teostuselt laitmatut luulet, tähelepanuväärne on autori sõnavararikkus ja kujundi omapära. Ellen Niidu esikkogule on iseloomulik tugevajõuline emotsionaalsus, muljetevärskus ja aval pihtimuslikkus. (Kalda, 1991) Lastekirjandusse tuli Ellen Niit aastal 1954 tagasihoidliku värsslooga ,,Kuidas leiti nääripuu". Sellele järgnes ,,Rongisõit" aastal 1957. ,,Rongisõit" kujunes koos G. Ernesaksa viisiga väga populaarseks laulumänguks ning seda on korduvalt uuesti trükitud. Lugu loomade rongisõidust vastab nii sisu kui kompositsiooni poolest ideaalselt väikelapse ealisele eripärale,
“Küngasmaa” ja “Kaalukoda” (1966) ning poeemis “Kassiopeia” (1968) üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõueldes elult ilu ja täiuslikkust, püüdes mõtestada olevat läbi enese. Sarnaseid ideid ja motiive kasutab ta ka kogudes “Laternad udus” (1968), “Ilmakaared” (1970) ja “Etüüdid läiteks” (1971). Näiteks 1964.a. “Küngasmaas” saavutavad ülekaalu autori urbanistlikud motiivid, ühtlasi hülgab Traat esikkogule omase eepilise hoiaku, asudes aktiivse sekkuja, võitleja ja maailmaparandaja positsioonile. Selle aja ja ka luulekogu läbivaks teljeks sai liikumine, muutumine, pürgimine uue ja areneva poeetilise mõtestamise poole. Mats Traat näib järgivat põhimõtteid, mida ta ühes oma hilisemas esinemises on iseloomustanud märksõnadega avastustung, poeetiline meeletus, sõit tundmatusse. Traadi ajendiks kirjutamisel sai usk kirjanduse õilistavasse
võimalusi uutekski kunstilisteks otsinguteks. 15) Betti Alveri luule Betti Alver on vabakutseline kirjanik, kes 1927 proovis kätt romaanikirjanikuna, kuid alates 1931 hakkas avaldama lüürikat, iroonilisi, väikekodanlikku mentaliteeti vaimukalt väljanaervaid poeeme. Teda on vulgaarsotsioloogilistel põhjustel Kirjanike liidust välja heidetud. Tema kirjanikuõigused taastati 1956. Tänu esikkogule „Tolm ja tuli“ tõusis Alver koonduva arbujate sõpruskonna silmapaistvaimaks luuletajaks. Esikkogu on romantilis-filosoofiline ning ülistab maksimaalselt taotlevat tunnetuskirge, indiviidi vaimset vabadust ja maailma mõtestavat sõltumatut kunsti, ründas teravmeelse irooniaga kõike, mis vähesega leppides või juhuslikesse päevahuvidesse takerdudes ahistab isiksust ja loomingut. Esikkogu kujundiehitust iseloomustab terav kontrastsus, vastandlike algete võitlus
Keskhariduse omandas Tartu 8. keskkoolis kirjanduse eriklassis, 1971-1976 õppis TRÜ-s, mille lõpetas ajakirjanikuna. On töötanud kirjastuses Eesti Raamat ja ajakirjas Looming. 1991-1992. a. oli ta toimetaja ajalehtedes Eesti Ekspress ja Eesti Aeg, 1997-2005 ajalehe Sirp peatoimetaja. Praegu ajakirja Looming peatoimetaja. Vahepeal oli kutseline kirjanik. Loomingust Kirjanikuna leidis Mihkel Mutt tähelepanu novellikoguga "Fabiani õpilane"(1980). Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kujutamine tulevad esile ka novellikogudes "Mehed" ja "Üleminekuaeg" ning teatriainelises romaanis "Hiired tuules" (1982). Pööret suurema eluläheduse suunas tuli romaanidiloogiaga "Keerukuju" ja "Kallid generatsioonid". Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taastamisajal. Mutt on kirjutanud ka
annaabi.ee 
