loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust. Võiks siis öelda, et müütiline mõtlemine pole üldse mõtlemine nii nagu meie seda sõna mõistame, see on see, mis on kogu aeg meie ümber, midagi müstilist, mille on loonud meie esivanemad. Müütiline mõtlemine näeb maailma tervikuna, sellel on oma eesmärk rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja rituaalitavadega. Filosoofilise mõtlemise tunnusteks on kriitiline mõtlemine, loogilisus, hoiakud, normid ja eetika. Selle alla kuuluvad ka metafüüsiline mõtlemine ning sokraatiline mõtlemine. Metafüüsilises mõtlemises usutakse üldistesse seaduspärasustesse, mitte aga individuaalsetesse tahtmistesse. Usutakse, et kuskil on tõde. Asja omadusi seletatakse asja olemusega. Sokraatilises mõtlemises aga tahetakse tõeni jõuda läbi kahekõneliste otsingute,
Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingid elasid rannikukülades. Sarnaselt oma esiisadega olid viikingid talupidajad, ja seda isegi need viikingid, kes röövretkedel käisid. Skandinaavia külmemates piirkondades sõltus nende elatis aga rohkem küttimisest, kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes kogukondades ning sealt asusid nad oma tugevate purjelaevadega Euroopa kaubateedele. Kuidas aga juhtus, et need näiliselt ohutud ja tundmatud inimesed vaid ühe põlvkonna jooksul nii kurikuulsaks said? Üks põhjus võis olla ülerahvastatus
karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. 4 JUMAL VALIB ENDALE RAHVA Valiti iisraeli rahvas ja seda otsust ei põhjendata. Iisraeli rahva kujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami,Iisaki ja Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat asgeli Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. MOSLEMITE ESIISAD Nähes, et ta on viljatu, andis Saara oma ümmardaja Haagari Aabrahamile teiseks naiseks ja neile sündis poeg Ismael
Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. Jumala valitud rahvas. Alglugude järel keskendunud Piibel kogu inimkonna käsitlemiselt Jumala valitud rahvale. Et valituks saab just iisraeli rahvas, on Jumala otsus,mida ei põhjendata. Iisraeli rahvakujunemisest ja suhtest Jumalaga räägivad VT-s esiisade lood. Esiisadega algab Iisraeli eelajalugu. Veel ei ole preestreid ega kindlat korda jumalateenistuseks. Kirjeldatakse esiisade Aabrahami, Iisakija Jaakobi otsest vahekorda Jumalaga. Nii vestleb Aabraham (1Mo. 18:16-16:33 ) Jumalaga nagu mees mehega. Esiisade tähtsust toonitab ka asjaolu, et VT-s nimetatakse Jumalat sageli Aabrahami. Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. Seeeiolekonto 5 Moslemite esiisa küsimus.
identiteeti? Tartu Ülikooli 1. kursuse tudeng Kätlin arvas rahvaluulest ja rahvuslikust identiteedist nii: Eestlaste identiteet on kujuunenud sama kirjuks kui rahvad, kes Maarjamaast sõdade ja rännete käigus üle on käinud. Igaüks neist on jätnud killukese enda kultuurist meile ning seeläbi on "sulatusahjus" kujunenud meie oma enesemääratlus. Rahvaluule on otseseks identiteedi kujunemise algeks, sest see seob meid esiisadega, aitab meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme. Kätlini arvamusest võib järeldada seda, et ka tänapäeval leidub noori, kes tahavad pidada ja peavadki rahvaluulet ja erinevaid pärimusi meie rahvuskultuuri tähtsaks osaks. Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste. Seda seostatakse sageli ainult igipikkade regilauludega ja memmede/taatide muinasjuttudega
Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. • Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks. Derrida poststrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on
arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. Mis on tekstiline teadmine? kogu teadmiste valdkond (ajalugu, kirjandusteadus, filosoofia jne) on tekstiline teadmine. Ei keskenduta tekstide tähenduse leidmisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. Keele umbusaldamine keelt ei saa usaldada, kuna sellel on pealesurutud tähendus Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Postmodernistlik kultuur > lamedus,
annaabi.ee 
