ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Ooperi tegi eriliseks see, et mina, kui ooperist mitte midagi teadja, nautisin seda, sest kõik osatäitjad oskasid hästi laulda ja ooper ise oli väga võimas. Sümpaatselt olid lauldud ka kõrvalrollid. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates
„Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“.
Ooperit vaadates tekkis küsimus, miks Rigoletto tütrele tema emast ei rääkinud ja kelle eest ta teda nii väga kaitses. Miks Gilda ise kellegi käest oma pere ja päritolu kohta ei pärinud? Olen küll teadlik sellest, et tegu oli peaprooviga, kuid ometi häiris natuke see, kuidas erinevad inimesed märkusi tegid. Vahepeal polnud kuulda näitlejate häält, sest orkestri hääl kõlas neist tugevalt üle ja ka kostümeerimata inimesed ajasid segadusse. Kokkuvõtlikult arvan, et oleksin esietendusest saanud veelgi parema elamuse, sest seal oleks muusikaline ja lavaline pool veel kõvasti vürtsi juurde andnud ja kuigi leidus mõndasid häirivaid asjaolusid, siis sellest hoolimata oli ,,Rigoletto" väga põnev ja äratas minus huvi ning on kindlasti üks tolle aja kuulsamaid suurteoseid. Kindlasti ei kahetse seda, et selle ära nägin ning soovitaksin ka teistele. Ursula Potivar Tamsalu Gümnaasium, 12. klass
ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. 4. Faust- Charles Gounod’ Klassikaline Fausti-lugu jõuab Estonia lavale Gounod’ tuntuima ooperi näol,
Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja Ralf Forsström, kes on kuulus üle terve Skandinaavia, ning keda kutsuvad lava kujundama ka parimad Rootsi teatrid. ,,Maskiballi" lavakujundus ei olnud traditsiooniline, vaid otse vastupidi, inimese suurust maski just igal etendusel laval ei kohta ning see muutis ooperi vaatamise huvitavamaks. Kostüümid meeldisid
,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati
.. Kõige põnevamaks tegelaseks oli selles balletis siiski peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevits. Rothbart oli tõeliselt üks õeluse ja tigeduse kehastus, ta oli väga kaval peaminister. Samas oli ta ka suur võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes isegi mängu oma tütre. Mis tegi kontserdi eriliseks ? Juba üksnes see, et ma vaatasin nii kuulsat Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv" , on eriline. Juba see tõsiasi, et selle balleti esietendusest on möödunud 135. aastat, näitab seda, et ,,Luikede järve" etendus on väga eriline, kuna ta on vastupidanud teatrite repertuaarides tänapäevani. Milline oli esituse tase ? Esituse tase oli päris kõrge, sest minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupp koos oma solistidega väga heal tasemel ja kõrge tantsulise tehnikaga, aga siiski ei pakkunud etendus mulle nii suurt rahuldust, kui paljud teised külalisetendused mida ma olen näinud. Minu
Kahekesi koos loodi täiesti uus epohh muusikateatrite ajaloos hakati looma kalleid, luksuslikke, kõrgtehnoloogilisi ja väga mastaabseid projekte. Etendustega kaasnes meeletu meediakära, suveniiride müümine ja propagandalaine. Esimeseks selliseks muusikaliks sai ,,Cats". Lool polnudki libretisti, kõik põhines tuntud Inglise poeedi T.S.Elioti luulel. ,,Cats" pidi saama pikimat aega Londonis etendatavaks muusikaliks, teda mängiti 21 aastat alates esietendusest 1981.aastal. Ka Broadwayl oli ta üliedukas, teda etendati seal 18 aastat. Etendusest saadav tulu tegi autorist kiiresti miljonäri. Järgmiseks tippteoseks sai 1984.aastal esietendunud ,,Starlight Express" (libretistiks Richard Stilgo). Lugu ei olnud siiski nii edukas kui eelmine, teda mängiti küll väga kaua West Endil, Broadwayl aga alla 3. aasta. Seda vaatamata eriefektidele, näiteks sellele, et kõik näitlejad sõitsid kogu etenduse ringi rulluiskudel
Salajane mõte millestki lustakast aga oli neli aastakümmet meeles mõlkunud. Verdil tekkis plaan ooper, kui see üldse kunagi valmis saab, Sant' Agatas, kitsas sõprade ringis ette kanda. Ent mida lähemale "Falstaffi" lõpetamine jõudis, seda rohkem hajusid kahtlused ning helilooja andis teose "La Scalale", jättes endale õiguse ooperi lavastamine ära jätta juhul, kui selle esitus teda proovide käigus ei rahulda. "Falstaff" nägi rambivalgust 1893. a. 9. veebruaril ning esietendusest kujunes ligi kaheksakümneaastase helilooja grandioosne austamisõhtu. Teatrisaal oli nii kodu kui välismaisest publikust tulvil, itaallastele oli ooperietendus suurpidustuseks, vaimustatud ovatsioonid jätkusid pärast etenduse lõppu tänavailgi. Tuhandeisse küündiv rahvahulk saatis Verdit hotellini ning temperamentsed muusikasõbrad ei lahkunud enne, kui helilooja oli kolmel korral rõdul kummardamas käinud. Ajalehed andsid kell üks öösel välja "Falstaffile"
annaabi.ee 
