Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võidetud. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis sooline palgaerinevus 31%- Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Jätkuvalt on meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas liiga erinevad, eriti sotsiaalsfääris, kus kõrge kvalifikatsiooniga naised on alamakstud. Inimkond ei jää alatiseks nii meestekeskseks, sest feministid on märkimisväärselt järeleandmatud. Esiemad, kes võitlesid meie õiguste eest, tegid praegustele ja tulevastele naistele elu palju täisväärtuslikumaks. Loodame, et feministide kindlameelsus ei rauge. ,,Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistunud."(Napoleon) Inimloomus on alati olnud võitlushimuline, kuid kummal on suurem hirm kaotuse ees, kas meestel või naistel? Mina arvan, et meestel, sest neil on suurem vajadus sookaaslaste seas esile tõusta. Nad tahavad olla edukad ja parimad kõigis ettevõtmistes
inimesed. [1, lk 12] Loote areng ja lapse normaalne sünd arvati sõltuvalt täielikult emast endast- ema oli veel sündimata lapsega füüsiliselt ja vaimselt lahutamatult seotud. Oma-aegsetes, tänapäeval sageli veidravõitu tunduvates käskudes ja keeldudes on aga peidus rahvatarkuse `'õpetlik iva''. Kui naise kodu on must ja korratu, ise riiakas ja õel ning ei hooli iseenda ega teiste tervisest, siis võis arvata, et lapsed saavad `'ema nägu ja ema tegu''. Meie esiemad püüdsid oodatava lapse sugu ja peresse sündivate laste arvu mõjutada mitmesuguste eriliste toimingute abil ning tegid tähelepanekuid ja järeldusi, kes, mis soost ja millal sünnib, seda mitmesuguste igapäevaste märkide põhjal. [1, lk 12] Rahvapärimuse kohaselt on püüdnud noorikud pulmaööl mehe püksinööbid märkamatult lahti näppida, siis saavat edasises ühises elus poegi-tütreid täpselt nii palju, kui soovitakse.
Kurvad tublid tüdrukud Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma. Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust. Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on
JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa
4. Ületootmisest hoolimata on populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne järelikult osa indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5. Indiviidid erinevad järeltulijate arvu poolest Loodusliku valiku roll · Loodustingimustele sobivaimate (edukamate) geenidega indiviidid Jäävad ellu Paljunevad rohkem · Kasulike tunnuste valiv talletumine eeldab stabiilset keskkonda · Meeste esiisadeks on pigem esiemad (Roy F. Baumeister) · Kuigi kõikidest elanud inimestest pooled on olnud mehed, on tänase inimpõlve DNA'd kujundanud kaks korda rohkem naisi kui mehi umbes 80% naistest on olnud viljakad võrreldes vaid umbes 40% meestega · 2:1 naiste poolt komplekteeritud DNA programmvara on jätnud inimkonnale oma erilise jälje Konfliktialtim ja eluohtlikum töö, varajasem surm ja sage lapsetus reedavad salakavalat
esivanemaid pool-inimese, pool-looma kujul; need olid kaks alasti naist, kes olid kaetud põhjapõdrakarvadega. Nad elasid kosmilises soos, kus kasvas maailmakõiksuse puu. Üks neist annab oma elu taltsutatud põhjapõdrale, teine aga metsikule põhjapõdrale jahimehe saagiks. Võime leida kaks põhilist sarnasust saamide ja sölkuppide folkloorist. Esiteks "müütiline soo" koht kust tekib põhjapõder kui liik. Teiseks andsid sölkuppide esiemad oma järglastele nii taltsutatud kui ka metsiku põhjapõdra, et teenida inimest. Samuti ka Mendash, kes kingib inimestele jahiõnne ja õpetab neid ka põhjapõtra taltsutama. Maailamsoo mõiste võime leida ka evenkide mütoloogaist, s.o. "sünnipaik" - det, mis on ühine nii inimestele kui ka loomadele.Evenkide keeles tähendab sõna "det" sood, tundrat, paika taigas, kus kasvab palju sammalt ja mis on põtrade lemmikkohaks
Lõpetas keskkooli, aga õppis Tallinna majandustehnikumis programmeerijaks. Elas pikka aega Tartus. Kallid koerad 1979 võib öelda, et Vallisoo põhitähendused saavad varakult valmis. Luulekogusid ilmub vähe. Postuumselt Viimäne vihim 2013. Olnud pidevuse luuletaja, järjekestvuse luuletaja. Järjekestvus võib erimoodi avalduda: kodukeskne, perekeskne luule. Kodu ja perekonna võib laiemaks, hõimukesksus või sugulussidemete läbipeegeldus. Iseloomulikud tegelased: emad, isad, esiemad, esiisad jne. On narratiivsust ja dialoogilisust väga palju, seda on teises ja kolmandas raamatus: Kõnelen sinuga kevadekuul ja rändlinnud kõrvaltoas. Ruumilised kordinaadid: kodu suletud ruumi kirjeldamine. Suletud ruumi tähendused võivad olla erinevad: vangla, või turvaline koduruum, mis algab köögist. Köögilaua ümber avaldab end luule, samas muutuvad oluliseks mingid piiriületused. Koduruumi võivad siseneda külalised, toimuvad väljamurded koduruumist
annaabi.ee 
