õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Hinduism on India traditsiooniline usund. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Kõige varasem oli veeda usund, sellele järgnes brahmanism. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9.saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks
vaid valamisvormi katkenditega. Hiljem on leitud ka kaks Härnevi tüüpi valmisnõela. Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel. Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka järgnevatel
ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid.(3) 5 INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks
ilme. Kiviajast,täpsemalt neoliitikumist pärinevad vanimad ornamenteeritud nõudekillud ning loomade ja inimeste kujukesed-ilmselt loodud maagiliste uskumuste ajel.Pronksajast on levainud metallistehete valmistamine.Peale seda hakkavad levima hõbeehted(sõled,kaelavõrud jms)-viikingiajastuga kokkupuutumise järel.Hakatakse ka rohkem tegema relvi(odaotsi,mõõku) ning püstitama mälestuskive sõdalastele. Eestlaste esiajaloolisi ehitisi pole tervena säilinud.Talupojaelamu tüp-rehielamu on põhijoones muutumatuna säilinud 19 sajandini.Eestlased ehitasid ka kindluseid/linnuseid(muld- või kivivallist,võimaluse korral kõrgendikul,siis polnud vall nii oluline.Varbola.Muhu.Valjala-ainulaadsed arhitektuurimälestised Põhja-Euroopas.) Pilet 15 2. Lemmikkunstnik.Elu ja Looming. Eduard Viiralt (1898-1954)Sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana.Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse
Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Härnevi tüüpi ehtenõel Tuula tutulus Luust kaksiknööp Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid. Arvata võib, et suur osa ehetest-kaunistustest oli nii pronksiajal kui ka
eristati mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, kuid muinasaja jaotamine kivi-, pronksi- ja rauaajaks materjali alusel, millest ühel või teisel perioodil olid valmistatud tööriistad ja relvad, püsib kasutusel ka praegu. Sellist jaotust ei saanud küll rakendada Aafrikas, kus Saharast lõuna pool pronksi ei kasutatud ega Ameerikas, kus pronks oli vähetähtis ning rauda ei kasutatud enne eurooplaste vallutust. Siiski rajas kolme perioodi süsteem põhimõtte, et esiajaloolisi asju uurides ja klassifitseerides on võimalik luua kronoloogiline järjekord ning öelda midagi uuritavate perioodide kohta. Need kolm eelmainitud suurt arengut: inimkonna suure vanuse tunnistamine, Darwini evolutsiooniteooria ja kolmeperioodi süsteem lõid raamistiku mineviku uurimiseks. Pärast 1859. aastat hakkasid briti õpetlased, kellest siinkohal mainitagu vaid kindral Pitt-Rivers ja John Evans, leiutama skeeme esemevormide evolutsiooni kohta. See sai aluseks
paleoliitilise kunstiga. Algul peeti aga neid võltsinguks, mille eesmärgiks peeti esiajaloo uurimise naeruvääristamist. Prantsuse arheoloogiaseltsi president pidas neid on Hispaania jesuiitide tööks, kes tahtsid kompromiteerida esiajaloo uurijaid. Paljud arheoloogid ja antropoloogid polnud nõus isegi neid koopamaale vaatamagi minema. Kohal käinud prantslasest ekspert kinnitas, et need olid tehtud 18751879. Põhjuseks oli see, et vastavalt tolleaegsetele arusaamadele peeti esiajaloolisi inimesi poolenisti ahvideks ning see välistas, et nad oleksid olnud võimelised midagi niisugust tegema. Altamira maalingute ehtsust tunnistati alles 1902. a., pärast mitmeid avastusi Prantsusmaal. Tekkis koopamaalingute otsimise buum ning Kantaabriast on praeguseks avastatud üle 100 maalingutega koopa. Altamira koopa sissepääsu juurest on hiljem avastatud ka kaks asustuskihti, millest üks kuulub nooremasse Solutre ajastusse, teine vanemasse Madeleine ajastusse
annaabi.ee 
