elavate rakkude sisust, tekitades neil haigusi. Bakterid põhjustavad puudel juuremädanikke, lehtede närbumist, lehe-, koore- ja viljapõletikke ka tüvevähki. Haava- ja paplivähki põhjustab Micrococcus populi, tekitades okstel ja tüvel krobelisi, kuni 20 cm läbimõõduga pahkasid. Saarevähki tekitab Pseudomonas fraxini, mis samuti tekitab tüvel ja okstel krobelisi pahkasid, seda levitavad putukad (saareürask), bakter ise ei tungi läbi terve puu koorest. Erwinia amylovora tekitab bakteriaalset põletikku viljapuudel. Levitavad putukad, eriti õitsemise ajal. Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid sisaldavad ained, mis võivad esile kutsuda teiste organismide haigusi. Viirused on suutelised elama ainult elavas organismis, paljunedes seal väga kiiresti. Viirusi toodavad elusad rakud
Inspektori võetud ametlike proovide analüüsimisel PMK taimetervise laboris tehakse kindlaks kahjuri liik ning määratakse edasised meetmed: tõenäoliselt suunatakse partii taimekahjustaja leviku vältimiseks hävitamisele. Viljapuu-bakterpõletik Eraisik avastab, et tema aias põevad noored pirni-istikud: lehed pruunistuvad, jäädes võrsele rippu, võrsetipud närtsivad ja kaarduvad tumenedes alla. Põhjus: Viljapuu-bakterpõletik Erwinia amylovora. Mida teha? ( Antud juhtumil osutus eraisik teadlikuks ja vastutustundeliseks inimeseks, kes pöördus taimetervise inspektori ( poole oma maakonna Põllumajandusameti büroos. Selle tagajärjel registreeriti esmakordselt Eestis viljapuu- bakterpõletiku esinemine, hävitati Juhani puukooli müügiplatsil saastumiskahtlased ja saastumisohus olnud taimed ja algatati üleriigiline teavituskampaania
Liiguvad peritrihhaalsete viburitega või on liikumatud. Nad on mittehalofiilsed fakultatiivsed 6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei
On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4) Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh, Halobacterium halobium, Spirillum 5) Peritrihh, Escherichia coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis. (Bipolaarne polütrihh ehk lofotrihh (Spirillum volutans) ) Viburi funktsioon: Liikumine Võivad osaleda patogeneesis ja makroorganismi koloniseerimises. Vibur kinnitub rakule basaalkeha abil. G(+) basaalkeha koosneb ühest paarist valgulistest ketastest. G(-) koosneb basaalkeha kahest paarist valgulistest ketastest. Vibur on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema
Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Taksised. 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes 4. Peritrihh, Escherichia coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis. 5. Bipolaarne polütrihh, Halobacterium halobium, Spirillum Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Libisev liikumine ja limadüüsid.
Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Tatumella (Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast),
struktuuris ja arvukuses. Bakterid katavad juure pinnast 5-10%, lekaalus on G- bakterid (Pseudomonas, Achromobacter), vhem on G+ baktereid (Bacillus, Arthrobacter). Endoftsed bakterid Endoftsed bakterid elavad taime juurtes. Nad soodustavad taimede kasvu ja kaitsevad taime tvestavate mikroobide eest. Bakterite arvukus juures varieerub vahemikus 103-107 KM/g toorkaalu kohta. Leitud on liike perekondadest Pseudomonas, Bacillus, Erwinia, Cellulomonas, Clavibacter, Curtobacterium ja Microbacteriu. Mkoriisa e. seenjuur on smbioos taimejuure ja seene vahel. Seen varustab taime mineraalsete toitainetega mullast. Mkoriisa erineb teistest risosfri assotsiatsioonidest suurema spetsiifilisuse ja organiseerituse taseme poolest. Eristatakse ekto- ja endomkoriisat. Ektomkoriisa (esineb mnnil, kasel, pajul, tammel) puhul paiknevad seene niidid taime rakkude vahel ja mber, endomkriisa (esineb enamikul teraviljadel,
rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane lihaste müosiiniga. Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor).
SRP membraanseks retseptorvalguks on FtsY. Ekstratsellulaarsete valkude sekreteerimine Kirjeldatud on nii Sec-sõltuvaid kui ka sõltumatuid süsteeme. 24 Tüüp II ja tüüp IV sekretsioonisüsteemide puhul viiakse valgud periplasmasse Sec-süsteemi abil. Valgu translokatsioonil läbi välismembraani osalevad teised spetsiifilised valgud. Näiteks taimepatogeenidel (taimedel valgemädanikku põhjustav Erwinia) on kirjeldatud Out-süsteem (tüüp II sekretsioonisüsteem), milles osaleb 12-14 valku, ja mille kaudu viiakse välja pektaadi lüaas, tsellulaas, galakturonidaas. Tüüp IV sekretsioonisüsteemi puhul on kirjeldatud autotransportereid, kus valk moodustab välismembraani ise poori. Näiteks gonorröad põhjustava Neisseria immunoglobuliini puhul on selleks valgu C-terminuses paiknev autotransporter-järjestus. Valgu liikumisel läbi membraani järgneb autokatalüütiline lõikus valgu
0 2.0-3.0 5.0 Bacillus acidocaldarius 2.0 4.0 6.0 Zymomonas lindneri 3.5 5.5-6.0 7.5 Lactobacillus acidophilus 4.0-4.6 5.8-6.6 6.8 Staphylococcus aureus 4.2 7.0-7.5 9.3 Escherichia coli 4.4 6.0-7.0 9.0 Clostridium sporogenes 5.0-5.8 6.0-7.6 8.5-9.0 Erwinia caratovora 5.6 7.1 9.3 Pseudomonas aeruginosa 5.6 6.6-7.0 8.0 Thiobacillus novellus 5.7 7.0 9.0 Streptococcus pneumoniae 6.5 7.8 8.3 Nitrobacter sp 6.6 7.6-8.6 10.0 Kohanemine keskkonna temperatuuriga Mikroorganismid on võimelised kasvama sisuliselt kõikjal, kus leidub vett