Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine
Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a) Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe erutuvus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel toimub aga vastupidine protsess.
*organismi vastuvõtlik seisund-toitumisreflekside põhjal tingitud reflekside väljakujundamine(unisel/näljasel koeral), spordiala tehnika õppimine(väsinuna/värskena) *keskendumise võimalus Tingitud reflekside väljakujunemise faasid:(2.3.7) *generalisatsioon – teatud tingitud ärritaja suhtes kujundatud tingitud refleks vallandub ka teiste sarnaste ärritajate toimel *kontsntratsioon – tingitud ärritaja järjekindlal kordumisel erutusprotsess KNSis kontsentreerub *kustumine – tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega Tingitud reflekside liigid.(2.3.8) Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus)Kunstlikele ärritajatele Vahetud tingitud refleksi Jälgrefleksid Positiivsed Negatiivsed Kõrgema järgu tingitud refleksid
närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid. Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s • Diferentseerimisvõime häirumine • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud • Väheneb töövõime 3) Stardiapaatia • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus Stardieelsete reaktsioonide iseloom ja tugevus sõltub: • Sportlase treenituse astmest • Närvisüsteemi tüübist • Eelsoojenduse läbiviimisest
Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a) Elektrotoonus seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe erutuvus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel toimub aga vastupidine protsess.
unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. KOLMAS LOENG 17 18 Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine
SEADUS Erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid anatoomilise terviklikkuse tingimustes. Igasugune rakumembraani kahjustus (mehaaniline) põhjustab erutuse leviku häirumise või lakkamise. Samuti on erutuslaine leviku tagamiseks vajalik rakumembraani normaalne funktsionaalne seisund. N: mürkide või anesteetilise toimega ainete kasutamine, samuti janutamisel erutuse levik rakumembraanil häirub. *ISOLEERITUD JUHTIVUSE SEADUS Närvi- ja lihaskiudu mööda erutusprotsess eikandu naaberkiududele. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult ning iga närviimpulss jõuab ettenähtud adressaadini. Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU SEADUS Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutuslaine levib edasi mõlemas suunas.