pidurdusseisundit). Mida sügavam pidurdus, seda aeglasemad lained. EEG-d kasutatakse: 1) neurofüsioloogilistes uuringutes (kui objektiivne ajukoore seisundite näitaja) 2) neurofarmakoloogilistes uuringutes mõjutamiseks kasutatakse ravimeid (keemilisi aineid) 3) uneuuringutes - 4) diagnostilisel eesmärgil kliinilistes uuringutes Milliseid haigusi EEG näitab? 1) epilepsia ehk langetõbi haigus, kus peaajus koorealustes piirkondades on põsiv erutuskolle. Erutus väga tugev ja vastavalt sellele, kuhu ta ajus liigub, tekivad erinevad reaktsioonid. Tavalisimaks on lihaskrambid. Alguses võib leivda hoopis haistmis-, nägemis- ja kuulmispiirkonda ja tekitada seal kergemaid häireid tunneme lõhnu, näeme ja kuuleme pisut moonutatult. Järgnevad siiski lihaskrambid. Epileptiline erutuskolle tekib tavaliselt sünnitrauma tõttu (mingi aju osa kahjustunud), alkoholismist samuti. Elektroentsefalogramm ei tarvitse midagi näidata, kuna lained
Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja postsünaptiline pidurdus) ja ülepiiriline pidurdus ei ole seotud sünapsitega, tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse puhul, kestev depol, püsiv erutuskolle e parabioos. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on mitteadekvaatsetest ärritajatest kõige adekvaatsem kuna erutuvate kudede talitlusega kaasnevad alati elektrilised nähtused (biovoolude teke ja levik) Alalisvoolu kasutatakse elektrostimulatsioonil, selle tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida. Doseerimine toimub voolutugevuse, toimeaja, voolugradiendi (kasvu suuruse) ja sageduse alusel.
Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid mediaatorite kuhjumine sünapsites 33. Pidurdus närviprotsessides jaguneb: Tingimatu pidrdus: lihtne e induktiivne ülepiiriline Tingitud pidurdus: kustumispidurdus diferentseerimispidurdus tingimuslik pidurdus hilinemispidurdus 34. Lihtne e induktiivne pidurdus. Tugevam erutuskolle pidurdab induktsiooni teel nõrgema erutuskolde st juba kulgeva tegevuse. 35. Ülepiiriline pidurdus tekib: vastuseks liiga tugevale, kestvale ja korduvale ärritajale e pingutusele ning sunnib meid tegevust lõpetama, et anda kurnatud organile puhkust. 36. Nimeta tingitud pidurduse liigid: kustumispidurdus, diferentseerimispidurdus, tingimuslik pidurdus, hilinemispidurdus. 37. Kustumispidurdus - juhul kui tegevust, ka õpitut ei korrata, siis refleksi tee kaob ja refleks kustub. 38
Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias ja meditsiinis laialdast kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on närvi- ja lihaskoe suhtes kõikidest teistest mitteadekvaatsetest ärritajatest suhteliselt kõige lähedasem adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused.
Ajukasvaja korral. Mille jaoks kasutatakse, mis on tema rakendus (elektroensefalogramm) kasutatakse neurofüsioloogilistes, neurofarmaloogilistes uuringutes, kui ajukoore talitluse objektiivne näitaja. Teiseks: diagnostika neuroloogia, psühhiaatria, mis on seotud ajutalitlusega, annab infot ajukasvajate korral, epilepsia korral ja läbipõetud ajutraumadest annab teada. Epilepsia on selline NS haigus, kus peaajus, koores, või koorealustes piirkondades on püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. 7 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid)
Irridatsioon tõstab ajukoore toonust, mis tõstab tundlikkust. Yerkesi ja Dodsoni seadus- ül täitmine on maximaalne optimaalse erutuse korral. Optimaalne on see erutustase mida lihtsam ja harjumuspärasem on harjutus. 2. erutuse kontsentratsioon. Ühest keskusest alanud ning mujale levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algses piirkonnas. Ohtlik situatsioon-rahuneb-hiljem ikka mõtleb selle peale. Dominandi nähtus- valdav erutuskolle. Kasutab teiste piirkondade erutust enda tugevdamiseks. 3. närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess- pidurdus. Pöördvõrdeline suhe- mida tugevam on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. Ülierutatud näeb aint üht käitumisvarianti. Ka järjestikune induktsioon- adekvaatse käitumise tingib erutuse ja pidurduse balansseeritus- tuleb vahepeal teadlikult puhata.
Ajukasvaja korral. Mille jaoks kasutatakse, mis on tema rakendus (elektroensefalogramm) kasutatakse neurofüsioloogilistes, neurofarmaloogilistes uuringutes, kui ajukoore talitluse objektiivne näitaja. Teiseks: diagnostika neuroloogia, psühhiaatria, mis on seotud ajutalitlusega, annab infot ajukasvajate korral, epilepsia korral ja läbipõetud ajutraumadest annab teada. Epilepsia on selline NS haigus, kus peaajus, koores, või koorealustes piirkondades on püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM NS osa mis innerveerib siseelundite tööd. tal on kaks osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kummalgi on oma tsentraalne ja perifeerne piirdenärvisüsteemi osa.
Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. - tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias ja meditsiinis laialdast kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on närvi- ja lihaskoe suhtes kõikidest teistest mitteadekvaatsetest ärritajatest suhteliselt kõige lähedasem adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused.
annaabi.ee 
