Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg · 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond · 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond · 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond · 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond · 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond · 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond · 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus. Kivisus astet polnud kaardil näidatud seega see ala ei vaja kivide koristust. Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele.
2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks.
moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg Gleistunud leetias muld 2.LKI nõrgalt leetunud muld 3. LP kahkijas leetunud muld
moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjäärid puistangualade tehismullad ja pinnased 5 4. Minu kodukoha mullastiku kaart Kaardi selgitus:1. Klg – Gleistunud leetias muld 2.LKI – nõrgalt leetunud muld 3. LP – kahkijas leetunud muld
(kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad), 13 põlevkivikarjääride puistangualade tehismullad ja pinnased. Viie esimese muldade rühma koosseisu kuuluvad ka vastavad gleistunud mullad. Tingmärgid värvifoonil tähistavad teise mulla (teiste muldade) esinemist valdava mulla kontuuris. Joonis 4 8
nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade) osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le. Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade, nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus. Sõltuvalt pinnavormi moodustavatest setetest ja kõlviku paiknemisest võib väikese pindalaga kõlviku piirides esineda mitu lõimiselt (liivsavi, kruus, liiv jne.), erodeerituse või pealeuhtmise astmelt, veereziimilt ning teistelt omadustelt ja tunnustelt erinevat mulda. Suurte pinnavormide alal on erodeeritud muldi rohkem kui keskmise suurusega ja väikeste vormide alal
62. Eesti mullastiku valdkonnad. 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rhkmuldade valdkond 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond 63. Muldade kasutussobivus. muldade kasutussobivuse all mõistetakse hinnangut nende kasutsalaste spetsiifiliste joonte järgi. võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomilisest, majanduslikust keskkonnakaitselisest jne. 64. Muldade harimiskindlus. harimiskindlus intensiivse mullaharimiseg kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes mis vähendavad
võimalik muuta vähendades äravooluga väljakantavat biogeenide kogust ja parendades toitainete kasutamisest taimede poolt. Biogeenid (lämmastik fosfor) kantakse haritavalt maalt välja pindmise- ja drenaaziäravoolu kaudu. Reguleerides seda on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Teine võimalus on vähendada väetamist või parendada taimede poolt väetiste omastamist ja kasutamist. Väetamisega piiramine, maakasutuse muutus (rohumaaks) või laiad kaitseribad erosiooniohtlike väljade ja veejuhtmete vahel vähendavad kokkuvõttes saagi kogust või talu sissetulekut. Mulla niiskusreziim mõjutab lämmastiku- ja fosforiühendite reaktsiooni ja seotust pinnaseosakestega ning nende kasutamist taimede poolt. K. ühtlustab taimede kasvutingimusi ning soodustab sellega väetusainete paremat ärakasutamist. Pindmise äravoolu likvideerimine, drenaazi efektiivsuse suurendmaine vähendab fosforiühendit väljakannet. Oluline osa haritavalt alalt
· Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Keskmiselt või hästi lahunenud · Mullad toituvad põhjaveest · Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest Raba- ja siirdesoomullad · Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Nõrgalt või keskmiselt lagunenud · Taimkattes vähenõudlikud liigid Lammimullad · Mullas, mis ujutatakse perioodiliselt üle jõgede või järvede tulvavetega · Tõelisi lammumuldi Eestis vähe Mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus · Õhenenud või täiesti kadunud huumushorisont · Erosioon esineb eelkõige põldudel · Väheviljakad ja harimisõrnad Põlevkivikarjääride puistangalade tehismullad ja pinnased · Suur mitmekesisus · Mullatekkeprotsess intensiivne Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo. Põllumajanduslikult sobiks kuivendada madalsoo. Metsa jaoks siirdesood kuivendada. Raba juures on küsitav, kas tasub kuivendada.
annaabi.ee 
