Tasakaaluprofiil - jõe voolusängi pikkiprofiil, kus sängi erosioon ja setete akumulatsioon jõesängis on tasakaalus. Sisuliselt erodeeritakse igas tasakaaluprofiili punktis igal ajahetkel täpselt niipalju setteid kui samast punktist neid läbi transporditakse ja samas punktis setteid settib. Vooluvee setteid (vooluvee poolt setitatud sete) sängis ja orundis nimetatakse alluuvium'iks. Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik, mis reeglina kujuneb jõe erosioonibaasi langemisest tingitud jõesängi sisselõikumisel/sügavnemisel. Soot - tugevalt mendreerunud sängi läbimurdel eraldunud sängilõik; jõesängist eraldunud seisuveekogu. 9. Setete kuhjumine jõgede suudmealadel ja settematerjali sissekande bilanss maailmameres. Deltas toimub voolukiiruste kiire langus ning selle tulemusena käivitub aktiivne akumulatsioon. Sõltuvalt sellest kas voolusäng suubub basseini või avaneb nt ariidsetel aladel mäestikuesisele
kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 36. Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 37. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulgareziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja veebruaris
Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi.
Lõuna-Eesti - kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb jõe poolt maha jäetud setetest. Kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 36. Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 37. Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust
aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 3 38. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine
Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodu settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Lammoru elemendid: Lamm üleujutusega kuhjatud setete kogum Soot kaarjas vanasäng, mis eraldab siis kui jõgi suurvee aegu oma looke kaelast läbi murrab. Terrassid tekivad jõe erosioonibaasi alanemisel, mille tulemusena jõgi lõikub sügavamale orgu ning endistest lammidest jäävad alles terassid. Võivad koosneda nii aluspõhjakivimeist kui pudedaist setetest. Kanjonorg on järskude, kohati rippuvate veergudega org. Selle põhja jõesäng tavaliselt ei hõlma. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Pius ja Võhandu jõel. 3. Vooluvee kuhje ehk akumulatsioonivormid.
vesi soe, palju veetaimi, ajupuit, üleujutused Jõe morfoloogilised osad: põrkeveerg – sügavam looke väliskülg kaldamadal – madalam looke sisekülg haudmik – sügavaim looke ees olev osa koolmed – madalad alad loogete vahel lamm – oru lai tasane ala alluuvium – jõe sete terrass – astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand Jõe- e. oruterrassid tekkivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid. Nad tähistavad endisaegset järve või mere veetaset Jõe orgude morfoloogiliste tüüpide aluseks on oru ristprofiili kuju: sängorg – arengu alguses olev väikese languga org sälkorg – V-kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org,
annaabi.ee 
