Võib-olla suurem vanglate arv riigis vähendaks kuritegevust ühiskonnas, kuid see on kahe otsaga asjaolu. Ühelt poolt saaksid kõik kurjategijad kanda vanglakaristust, kuid sellega kaasneks ka kurjategijate arvu statistika suurenemine. Siin kohas peab otsustama, kumb neist on tähtsam, kas inimeste turvalisus või statistika andmed. Teiseks effektiivseks meetodiks oleks kindlasti politseiametnike õiguste laiendamine, nimelt erivahendite kasutamise lihtsustamist. Mis viisil seda täpsemalt teha, seda peab kaalutlema ning otsustama, kuidas see oleks võimalik, et mitte tekitada arvamust, et elame politseiriigis. Kindlasti ei meeldiks see innovatsioon ühiskonna halvema poole esindajatele, kuid nendele, kes on seadusekuulekad ning auväärsed ühiskonnategelased, ei tuleks midagi karta. STATISTIKA ANDMED Võrreldes statistikat , näiteks kui palju I astme kuritegusid oli toime pandud Eestis aastal 2003,
olema rakendatavad tulemuslikult ka mujal piirkondades Eestis.Kodutute probleeme ei ole võimalik lahendada korraga ja kiiresti.See protsess on aeganõudev. - Kas Põhiseaduses kirjas olev õigus riigi abile puuduse korral kehtib või mitte?Kui seda ei ole, siis tuleks sotsiaaltööspetsialistidel endil aktiivsemalt otsida abi kõikidelt instantsidelt kodutute abistamiseks (tänavalaste abistamine erivahendite toel on eeskujuks olemas). - Kas tuleks taastada ühiselamute sarnased varjupaikade ja sotsiaalruumide vahepealsed kodutute eluasemed? Seda kasutati juba möödunud sajandi algul Euroopas (näit.Ungaris) ja seda teed minnakse praegu ka Eestis(näit.Pärnus ja Tallinnas Paljassaarel ,,sotsiaalhotelli" ehitus). - Kas tuleks anda kodututele samu hüvitisi, mida saavad teised puudust kannatavad inimesed
kohalike omavalitsustega. Koostöös maavalitsusega ning kohaliku omavalitsuse ja selle üksustega esindab malevat maleva pealik või tema volitatud isik. Malevast väiksema üksuse koostööd kohaliku omavalitsusega korraldab vastava üksuse pealik. Koostöö politseiga Kaitseliidu liige võib osaleda politseitegevuses abipolitseiniku seaduse alusel. Kaitseliidu liikmete poolt Kaitseliidu ja kaitseliitlaste isiklike relvade, laskemoona ja erivahendite politseitegevuses osalemisel kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu liikmel on abipolitseiniku ülesannete täitmisel abipolitseinikule abipolitseiniku seaduses sätestatud õiguslik seisund ja sotsiaalsed tagatised. Koostöö piirivalvega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras osaleb Kaitseliit piirivalve abistamisel. Koostöö päästeasutustega Päästeasutuse volitatud isiku taotlusel võib Kaitseliidu lähima üksuse
piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. 6 Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 7 Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond 8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest 9 Piirivalveobjekti valvav piirivalveametnik võib kasutada relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu kaitseväe garnisonimäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras. 7. Selgita mõisteid - Eesti riigipiir(sisepiir, välispiir, merepiir, maismaapiir) ja ajutine kontrolljoon. - Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev
Iga põhiülesandega on aga seotud mitmeid erinevaid toimingud, kuna valvur on kohustatud, mitte ainult tagama järelvalvet kinnipeetavate üle vaid olema sidevahend teiste vangla töötajate ja vangla välismaailma vahel (meditsiin, kirjade saatmine, telefoni kasutamise võimalused) seaduse piires. Samuti on kohustus jälgida kinnipeetavate poolt korra pidamine ja rikkumiste fikseerimine ettekannete näol. Valvur on kohustatud kandma kogu aeg erivahendeid, milleks on nui, gaas ja käerauad. Erivahendite kasutamise koolitused toimuvad kord kvartalis ning nende kandmise loa saamiseks peab läbima atesteerimise, mida viiakse läbi Viru vanglas koolitajate kui ka Justiitsministeeriumi ametnike poolt. Erivahendeid tohib kasutada ainult enesekaitseks. 3.2. Miniuuring Miniuuringu koostamine ja läbiviimine oli teostatud mitme isiku toe ja abiga. Kuna valvurina töötades mina ei omanud ettekujutlust, kuidas seostada vangla ja oma eriala valikut, nimelt kohaliku omavalitsuse korraldust
kasutu. Eri lahinguliikide puhul tuleb sõduril lisavahendeid või laskemoona juurde kuid see määratakse vastavate käskude-korraldustega. SÕDURI ETTEVALMISTUSED LAHINGUKS (SOP): Kontrolli: · varustuse olemasolu, kättesaadavus ja pakitus; · relva puhtus, töökorrasolek ja seisund; · laskemoona puhtus, arv (0,5 salvelise täpsusega), salvede kättesaadavus; · erilaskemoona (valgustusraketid, suits jne) puhtus, arv, kättesaadavus; · erivahendite (raadiod, linnavõitluse ronimisvahendid jne.)olemasolu, töökorrasolek, kättesaadavus; · maskeeringu korrektsus ja vastavus maastikule. Hooldus: · varustuse ümberpakkimine, et see vastaks varustuse pakkimise nõuetele; · vajadusel relva puhastamine ja laadimine vähemalt 0,5 ulatuses täidetud salvega; · laskemoona puhastamine, laskemoona laadimine salvedesse; · erilaskemoona puhastamine;
saladuses8. Hollandis on vabatahtlikel politseinikel ametnikuna töötamise ajal, näiteks patrullis osalemisel, praktiliselt kõik samad õigused mis professionaalsetel politseinikel. Vabatahtlike varustus Hollandi politseis ning erivahendid on samuti samad mis tavapolitseinikel ning seetõttu on ka neil kohustus osaleda regulaarsetel treeningutel ning sooritada arvestusi. Natuke erinevalt Eestis kehtivatest regulatsioonidest on Hollandi politseis kohustuslik sooritada osade erivahendite kandmiseks ja vajadusel kasutamiseks (näitena võib tuua tulirelva) arvestus 1 kord poolaastas, samas kui meil on kohustus sooritada näiteks tulirelva arvestus 1 kord aastas. 1.5 Vabatahtlike töö tasustamine ja motiveerimine Kuigi politseis töös osalemine on vabatahtlik, siis eeldatakse Hollandi vabatahtlikelt vähemalt 250 töötundi aastas, millele lisanduvad erinevad täiendkoolitused, iseseisev õppimine ning treeningud
kirjalikud allikad vananevad (aeguvad); puudub kiire tagasiside. Piltlik suhtlemine ja segavormid: keksel kohal on millegi või kellegi nägemine ning nähtu alusel järelduste tegemine ja edasise käitumise valimine; võimaldab asju, sündmusi või olukordi loomutruult edasi anda ning annab asjaoludest kokkuvõtliku ja tervikliku nägemusliku ehk visuaalse ülevaate; suur kinnistusjõud; ettevõtes kasutatakse vähe, sest esitamisel on vajalik erivahendite kasutamise vajadus; pildimaterjal täiendab kirjalikku suhtlemist; see loob käsitletavast kiiresti hea ettekujutuse. 9.5. Organisatsiooniline suhtlemine Organisatsiooniline suhtlemine on ettevõtte või asutuse eri paigus ja rühmitustes olevate inimeste omavaheline teabevahetus. Ettevõtte terviklikuks tegutsemiseks peavad nende koostisosad olema omavahel seotud ja avaldama vastastikust mõju. Ametliku ja mitteametliku teabe liikumine ettevõtte või
annaabi.ee 
