Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on hästituntud
2) Elektrijuhi pikkus võrdeliselt . Mida pikem elektrijuht seda pikem takistus. 3)Aine eritakustus näitab juhi takistuse sõltuvust antud aines. . R= roo*l/S , l-juhtmepikkus, S- ristlõikepindala. 17.Elektrijuhi takistuse sõltuvust tema ainest väljendab selle aine eritakistus. Aine eritakistuseks nimetakase ühe meetri pikkuse ja 1 mm2 ristlõikepindalaga sellest ainest valmistatud eritakistust. Erinevate ainete eritakistused on katseliselt määratud enne meid.Eritakistuse tähis on roo. 18. Näiteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028**mm2/m. see tähendab, et 1 meetri pikkuse ja ühe mm2 ristlõikega alumiiniumi eritakistus on 0.028. 19.Parimateks juhtideks on metallid, milles aineosakesed paiknevad kindla korrajärgi - kristallvõre järgi. 1) Temperatuuri langedes metalli aatomite ja ioonide võnkliikumine väheneb ning vabade elektroonide läbipääs nende vahel puutub kergemaks
0,2 0 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 l;m d=1,59 0,4 0,35 0,3 0,25 0,2 R 0,15 0,1 0,05 0 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 l;m Leian graafikutelt sirgete tõusud K ja vastavate traatide eritakistused : 1)d=0,81mm K=0,44 ,siis =5,15*10-7 2)d=1,59mm K=0,4 ,siis =7,94*10-7
ristlõike pindalaga (mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus) ning sõltub juhi ainest. Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule (tähiseks roo, roo=RS/l; ühikuks 1*m). Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Hõbe ja vask on parimad elektrijuhid, sest eritakistus on väike. Elektrolüütide vesilahuste eritakistused on metallide omadest 10 10 milj. korda suuremad. Mida kõrgem on metalli temperatuur, seda suurem on selle takistus (seda seaduspärasust kasutatakse takistustermomeetris, saab mõõta temp. seal, kuhu inimese juurdepääs on võimatu). Ainet, mille takistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks, nimetatakse ülijuhtideks, nähtust ülijuhtivuseks. Aineid, mille ülijuhtivus ilmneb kõrgemal temperatuuril, nimetatakse kõrgtemperatuurilisteks ülijuhtideks
Selles on külluses elektrone, mispärast metallid on suurepärased elektrijuhid. Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes : E JUHTIVUSTSOON JUHTIVUSTSOON KEELUTSOON VALENTSTSOON VALENTSTSOON 13 Metallidest elektrijuhtide eritakistused on piirides 10 - 6 ...10 - 8 m, isolaatoritel 10 13 ... 10 20 m. Nende materjalide juhtivuste vahepeal on pooljuhid, millede keelutsooni laius on kitsam kui isolaatoritel. Mida kitsam on keelutsoon, seda kergemini võivad valentselektronid üle minna juhtivustsooni. Pooljuhtide keelutsoon on suhteliselt kitsas ( 1,5 eV ) , mis on aga suuresti muutuv temperatuurist, mille tulemusena muutub materjalis voolukandjate arv. Absoluutse nulli juures pooljuhis vabu elektrone ei ole
voolutugevuse I kaudu. Takistuse ühik SI süsteemis on oom (Ω). Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper. Juhi materjali iseloomustav suurus on eritakistus. Eritakistus sõltub elektriväljast (E) takistusmaterjalis ja on pöördvõrdeline voolutihedusega (δ) materjalis. ρ= ühik Ωm Materjalide eritakistused võivad erineda kordades. Näiteks hõbeda takistus temperatuuril 20°C võrdub 1,62* ja klaasil kuni Ωm Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks δ= Elektrijuhtivuse ühik SI süsteemis on siimens ja erijuhtivuse ühik siimens meetri kohta Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta I=
voolu läbi lasta ning on võrdne juhi takistusega juhul, kui juhi pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. Teisisõnu eritakistus on kindlast materjalist elektrijuhi võime avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistuse ühik oom korda meeter ehk oom-meeter ( m) on defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga juhi takistus. Eritakistus on üks tähtsamaid juhi elektrilisi omadusi. Tuntumate elektrimaterjalide ligikaudsed eritakistused on: raud: 0,098 m alumiinium: 0,028 m vask: 0,017 m hõbe: 0,016 m 20. Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 21. Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Voolumagnetväli ja kruvi reegel. 1820.a. märkas Ostred oma katsetes, et elektrivooluga kasneb elektriväli.
Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 16mA alates inimene ei vabane iseseisvalt vooluallikast. 25-80mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames. 80mA-3A minestus, südamevärinad. Üle 3A südme peatumine, sokk, põletushaavad. Suurem osa õnnetusi juhtub 220V. 135. Alalisvoolu mõju elusorganismile. Südame rütmi muutumisel muutub ka vereringe dünaamika, tekib südame ummitus ja surm. Inimkeha ja ka loomakeha juhib elektrit, kuna ta koosneb võrgustikust, kus on ioone ja vett. Kudede eritakistused on erinevad, samuti eluskoe takistus on erinev alalisvoolule. Elektrivool on tavaliselt ergastava toimega. Organismis tekkiv reaktsioon muudab eluskoe omadusi ja ka elektrilisi omadusi. Elektritakistus on erinev nii tugeva ja ka nõrga voolu koral, piir on 100A. Alalisvoolu soolalahuse läbimisel muutub ka potentsiaalide vahe ja elektriväli, elektritakistus. 136. Kui suur on ohutu voolutugevuse piir? 16 mA alates inimene iseseisvalt ei vabane elektrikontaktist. 137
l 7 Kui takistus iseloomustab keha, siis eritakistus iseloomustab ainet, millest see keha koosneb. Aine eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter ehk oom-meeter (1 .m) Üks oom korda meeter on sellise aine eritakistus, mille tükk pikkusega 1 m ja rist- lõikepindalaga 1 m2 omab takistust 1 . Elektrotehnikas kasutatavate metallide eritakistused on suurusjärgus 10 -7 - 10 -8 .m. Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Mi- da kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Seetõttu on metalli eritakistus kasvab temperatuuri tõustes ja vastupidi, väheneb temperatuuri langedes. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk
Seega juhtme takistus sõltub juhtme pikkusest. Mida suurema ristlõike pinnaga on juhe , seda hõlpsam on elektronil juhtmes liikuda. Seega kui juhi ristlõikepindala suurendada väheneb juhi takistus. Juhi ritlõike pindala - S ( mm2 ) Seepärast sulavkaitsmetes ( rahva keeles kaitskorkides ) võetakse võimalikult peenikene juhe, see voolutugevuse suurenedes üle lubatud piiri kuumenedes sulaks ülesse. Juhi takistuse valem R = l /S Mõningate ainete eritakistused ( mm2/m ) alumiinium 0,028 messing 0 071 pronks 0,021 .... 0,04 elavöbe 0,942 nikeliin 0.042 teras 0,12 hõbe 0,016 nikkel 0,09....0,12 vask 0,017 kuld 0,024 nikroom 1,1 volfram 0,055 Praktikas kasutatakse põhiliselt vaskjuhtmeid. Alumiiniumjuhtmete puuduseks on vähese töökindlusega kontakt vaskklemmi ja juhtme vahel halb painduvus ning vananemine.
ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. . Kui takistus iseloomustab keha, siis eritakistus iseloomustab ainet, millest see keha koosneb. Aine eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter ehk oom-meeter (1 .m) Üks oom korda meeter on sellise aine eritakistus, mille tükk pikkusega 1 m ja rist- lõikepindalaga 1 m2 omab takistust 1 . Elektrotehnikas kasutatavate metallide eritakistused on suurusjärgus 10 -7 - 10 -8 .m. 43 Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Seetõttu on metalli eritakistus kasvab temperatuuri tõustes ja vastupidi, väheneb temperatuuri langedes. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null
annaabi.ee 
