tõlgendusvead lähevad reklaamis kalliks maksma. kontekst loob vundamendi,on esmane tõlgendamise looja. tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstrukvistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. süsteem elementide terviklik kogum. põhiomadusteks struktuuri ja käitumisomadused. terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon,eemärk, otstarve,mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samasümbritsevast eristatuna. kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON turundus kogum tegevusi,mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. Reklaam kui kommunikatsioon. kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. sõna võib tähendada seda.. et kuidas ma teda tarvitan,miline on toon,milline kontekst.
Joonis 2 Mida taasesitatakse: kas konteksti ja stiili aspekte või lihtsalt tähendusi? Kas taasesitatav diskursus on selgelt eristatud? Kas see on ,,tõlgitud" esitava diskursuse keelde? (Nt: Näiteks aastatel 18901917 ilmunud eesti aabitsas (Busch, 1907) on ,,Meie ristiusu Piibli 10 käsku" (Piibli diskursus) taasesitatud sõna-sõnalt, muust tekstist selgelt eristatuna; seejärel on need ,,tõlgitud" esitava diskursuse keelde (aabitsakeelde) sõnastatud lastele arusaadavalt. Järgmises, aastatel 19071923 ilmunud eesti aabitsas (Peterson, 1923), esitatakse kristluse põhiprintsiibid kohe aabitsakeeles, millest võib järeldada, et religioosne diskursus on muutunud isikulisemaks ja vähem institutsionaalseks.) Kuidas taasesitatavat diskursust esitavas diskursuses kontekstualiseeritakse
16,c),et - pealtvaaderihtib p6hijeljega(o'= p) ja on Tasandeid, mis on risti 0heaegselt kahe ristix-teljega(o' I x); ekraaniga, s.o.paralleelsed kolmandaekraani- ga, nimetatakse nivoopindadeksviimase - eestvaade tihtibesijdlgedega (a": e) ja on suhtes. samutiristi xteljega (o" I x). Ekraanijdrgi eristatuna: Jdr eldused: p6hiekraani paralleeltasand- horisontaal- 1. Tasandon eriasendiline, kui m6ni tema Pindrr: jiilgedeston teljegaristiv6iparalleelne. esiekraaniparalleeltasand - frontaal- 2. Joonkujutis mdirab tasandiriheselt. Pindv: e2 e I I
Ei hõlma empiirilist infot nagu teaduslik teooria. Samuti erinevad need ka induktiivse- deduktiivse lähenemise skaalal. Teooria definitsioone: · Sidus, ühtne rühm kontrollitud väiteid, mida üldiselt peetakse tõesteks ning mida saab kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia · Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine · Teadus meetoditest · Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem · Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum. LISAKS (toon mõned definitsioonid ingliskeelsena, kuna need on mu enda jaoks nõnda arusaadavamad kui siis, kui ma tõlkima hakkaksin):
põleb ja asub seda kustutama, siis osaliselt tegutseb enda jaoks (et tuli tema poole ei leviks) ja osaliselt tahab soodustada ka naabrit ja see on piisav, et öelda, et tahe asja ajada on olemas. B aeda tuleb koer, arvab, et naabri A koer. Toidab, hoolitseb, pärast tuleb välja, et C koer. Oluline see, kes tegelikkuses soodustatud isik, mitte see, keda asjaajaja pidas soodustatud isikuks. 31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? Objektiivselt on tegu, kui väliselt on ära tuntav e III isikule on mõistetav see, et asjaajaja ajab võõrast asja. Sellisel juhul eeldatakse asjaajamise tahtlust. Subj mõttes ei ole väliselt aru saada, kas asjaajaja tegutseb teise isiku või iseenda jaoks (A ostab B-le rmt-u). Sellisel juhul peab asjaajaja ise tõendama, et tal oli tahtlus teise isiku kasuks tegutseda. 32
Tahtluse puhul peab teadma, et tegemist on võõra asjaga ja teiseks peab ta kasvõi osaliselt tahtma teist isikut soodustada. 3-2-1-1-15. Võib olla, et asjaajaja ei tunnegi soodustatut või kui ta eksib soodustatu isikus. Nt A võtab oma hoole alla B koera (arvatavasti), hoolitseb jne aga tegelt kuulub koer C-le, õiguslikud tagajärjed tekivad ikkagi A ja C ehk tegeliku soodustatu suhtes. 31. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? Objektiivses mõttes on tegemist siis, kui kolmandale kõrvalseisvale isikule on selge, et asjaajaja tegutseb teise isiku kasuks. Sellisel juhul eeldatakse võõra asjaajamise tahet, kui ajaja oli teadlik, et asi on võõras. Tahet saab eeldada alati juhul, kui asjaajaja teadis, et ajab võõrast asja. Subjektiivse puhul pole väliselt aru saada, et isik ajab teise isiku asja. Neutraalse teo puhul peab vaidluse
2. Peab tahtma kasvõi osaliselt tegutseda teise isiku heaks. Nt osaliselt teise isiku heaks tegutsemisest: A ja B elavad kahe pere elamus. B pooles puhkeb tulekahju. A asub seda kustutama, vältides ühtlasi nii kahju enda osale. Küsitav juhul, kui tegutsetakse re ektoorselt (A näeb teel B koera ja keerab kraavi). 33. Kuidas jaotatakse võõra asja ajamise tahtluse tõendamise koormust, eristatuna sellest, kas tegemist on objektiivselt või subjektiivselt võõra asja ajamisega? objektiivselt võõra asja ajamine - väliselt on äratuntav, et aetakse võõrast asja Nt: A kustutab B maja. Sellisel juhul võõra asja ajamise tahtlust eeldatakse. subjektiivselt võõra asja ajamine - väliselt ei ole aru saada, et aetakse võõrast asja. Nt: A ostab oma sõbrale B-le poest raamatu, mida tema teada on B juba ammu soovinud.
annaabi.ee 
