1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond. Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused. Rootsi riigiametnikuks oli kindralkuberner, kes oli kubermangu kõrgeim riigiametnik ning, kelle määras ametisse kuningas. Kindralkuberner oli kõrgemsõjaväe juht kubermangus ning, kes kogus ja kontrollis maksude laekumist
NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! 2. ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMINE EESTIS: 1. Rootsi aegne halduskorraldus: Rootsi valdusd Baltikumis jagunesid: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad. maakondadeks Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond 2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal: Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused: Rootsi riigiametnikud Rüütelkonnad
Inimväärikus on vähem kaitstud: peab taluma (põhjendatud) kriitikat. Osalemine poliitilises debatis Ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. Eristaatused: Nõrgemal positsioonil olijad. Paternalistlik vastutus: Lapsed Puuetega inimesed ja haiged Eriseisundis olevad inimesed Vähemused Õnnetuste ja kuritegude ohvrid, nende lähedased Alaealised õigusrikkujad Eelkõige moraalne vastutus: o Pole eraldi sätestatud. o Norm: kaitse nõrgemat! o Privaatsuse ja inimväärikuse kaitse tugevam. 6. Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalsete õiguste hulka.
Haavatavad grupid on lapsed, haiged, invaliidid ja vähemused. Neid tuleb kohelda teisiti. Rääkima, mis toob kaasa ajakirjandus, enne kui intervjuud võtad. Vajalik lapsevanema või eestkostja luba. Eristaatused:paternalistlik(kellegi eest otsustamine, ajakirjanik teeb lõpliku otsuse, kas avalikustab selle teabe, mis nõrgemad on öelnud) – nende nõusolek ei vabasta sind vastutusest. Tuleb selgitada, millised on ütluste tagajärjed. *lapsed, *puudega inimesed ja haiged *eriseisundis olevad inimesed *vähemused *õnnetuste ja kuritegude ohvrid *alaealised õigusrikkujad *nõrgemal positsioonil olijad 10 Eristaatused (kuidas vastutada nõrgemate eest) eelkõige moraalne vastutus: pole eraldi sätestatud norm: kaitse nõrgemat privaatsuse ja inimväärikuse kaitse tugevam Kaalutlemine: avaliku elu tegelane *Avaliku elu tegelane: -Teadlikult end avalikkuse tähelepanud alla seadnud
Sealmaailm võis olla nii sädelev taevas kui ka pimeduse kuningriik. Piir Sealmaailma ja siinse maailma vahel oli hägune, see ei olnud selgelt piiritletud. Toimus ka suhtlemine Siin- ja Sealmaailma vahel. Näiteks bardid, selgeltnägijad ja druiidid käisid Sealmaailmas sisse ja välja oma vaimuretkedel ja hingerännakutel. Nad olid võimelised suhtlema teispoolsusega ja saama sealt ka ennustuse tulevikuks.Samuti võisid Sealmaailma rännata ka mõned eriseisundis kangelased nagu kõiketeadev Finn MacCool või kartmatud rännumehed Bran, Brendan ja Maeldun. Samhaini ajal kadus piir siinpoolsuse ja teispolsuste vahel. Teispoolsuse asukad, nii head kui halvad, said võimaluse meie maailma külastada. Esivanematele jäeti toitu ja jooki ning peeti peaks märgiks, kui see hommikuks kadunud oli. Peale esivemate hindega kohtumist pidid inimesed väga valvsad olema, et mitte sattuda kurjade vaimude küüsi
Juba halduskohtute tegevuse taastamisele järgnenud varases praktikas kerkisid üles erastamisvaidlused, kus erastamise objektiks olnud eluruum võis kuuluda mõne nõukogudeaegse ettevõtte järglasest äriühingule. Need firmad loeti halduskohtute poolt erastamisprotsessis avaliku ülesande täitjaks, kellel on spetsiifilised võimuvolitused.12 Vara erastamise üle saab otsustada vaid selleks erilist, avalik- õiguslikku volitust omav isik, mitte igaüks. Sellises eriseisundis eraisik on avaliku võimu kandjaks. 3. Probleemsituatsioonid. Järgnevalt vaatleme lähemalt mõningaid sagedasemaid piiritlemisprobleeme.13 a) Avalikud teenused. Paljud avalikud teenused nt raviteenused, haridus, sotsiaalhoolekanne ei ole üldse või ei ole suuremas osas seotud võimuvolitustega. Siin on riigil ja omavalitsustel ulatuslik tegevusvormi valiku vabadus. Vahetult riigi ja kohaliku
plaane, iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et teatud materjalid on jagatud Läti arhiividega. VÄLIS-EESTI Sõjaajal ja sõja lõpuaastatel põgenes ka märkimisväärne teadlaskond. Kui neid kõiki kokku võtta, siis nende lahkunutega oleks teaduspotentsiaal oleks olnud väärikas täiendus. Mis puutub humanitaarvaldkonda, siis väga palju humanitaarteadlasi ei lahkunud. Kõik rahvusteadused olid eriseisundis, need inimesed, kes ajalooga tegelesid oli eristaatuses - nende ülesandeks püüda seda tõepärast pilti ajaloost anda. Olla vastukaaluks nõukogulikule ajalookäsitlusele. Teiselt poolt vaadatuna oli neid sisuliselt võttes suhteliselt raske teha, sest nad olid arhiivimaterjalidest eraldatud ja nende materjalide juurde nad ei pääsenud ja võibki öelda, esimesed eestlastest paguluses tegutsenud ajaloolased pääsevad Eesti arhiivi juurde alles 1960. aastatel, nt Tartu Aleksander Võik
Akadeemiasse ei saanud. Pidi vastu võtma AI allakäigu. PAI 1947-48 Ivan Käbin 1948-56 Joosep Saat – tõmbas sisuliselt instituudi tegevuse käima. 1956-60 Adolf Päss 1985-91 Erich Kaup Välis-Eestis: Välismaal elavatest eestlastest teadlastega oleks võinud lausa eraldi ülikooli kokku panna. „Välis-Eesti teadlaste leksikoni“ pandi kirja 578 teadlast. Üsna palju oli humanitaar- ja ajaloovaldkonna inimesi. Humanitaar- ehk rahvusteadlased olid eriseisundis pagulased, kuna allikaline baas oli pagulasteadlastele enamasti kättesaamatu (nt Rootsi aja uurimine teises staatuses kui NSVL uurimine jms). Teiselt poolt on eristaatus seotud ka ideoloogilise tegevusega. Paljudel juhtudel oli nende teadlaste ülesandeks paljastada Nõukogude võimu tegelikkus. Hoolimata tõsiasjast, et mitmed teadlased Eestist lahkusid, ei leidnud nad kohe erialast tööd. Peale sõda ei kujune kohe välja koordineeritud teadustegevust paguluses
annaabi.ee 
