sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise isikuna eksisteerib edasi. 6.2. Lõpetamise alused Juriidiliste isikute lõpetamise üldised alused sätestab TsÜS-i § 39 ja sundlõpetamise alused sama seaduse § 40. Osaühingu lõpetamise alused näeb ette ÄS-i § 201 ja sundlõpetamise alused § 203. ÄS-i vastavad normid täiendavad TsÜS-i sätteid, olles viimaste suhtes erinormiks. Osaühing lõpetatakse: osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; kohtuotsuse või -määruse alusel; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. Seadus ei sätesta otseselt, milliseid täiendavaid aluseid võib põhikirjas ette näha. Osaühingut ei ole näiteks võimalik luua tähtajalisena ega sätestada
põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (+) p. 5. teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (-) Keegi küsis, et kas siin võiks kasutada § 223? See asendab § 116, olles selle erinormiks. § 223 reguleerib müüjapoolset olulist rikkumist. Kull: kui meil ei olegi täitmist, kas see on puudustega täitmine või mittetäitmine? Kas nulg on puudustega kuusk või mittetäitmine? Antud juhul on asi üldse üle andmata, seega ei saa kasutada § 223 siin. Formaalsed eeldused: 3 1) Mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel (+) => Ostja ootas
Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud."12 Oluline on rõhutada, et "ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete raskustega."13 Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine muutub eriti oluliseks juhtudel, kui haldusorganile on jäetud väga ulatuslik kaalutlusõigus ja menetlustulemuse õigsuse kontrollil peab kontrollija (kohus) keskenduma eeskätt menetluse õigsuse kontrollile. PS § 12 suhtes on erinormiks PS § 30, mis tagab isikule subjektiivse õiguse võrdsele kohtlemisele avaliku teenistuse ametikohtade hõivamisel. Tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele, ei saa isik nõuda ka ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. S.t isik ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda, et tema suhtes korrataks sama viga, mida haldusorgan on teinud teise isiku suhtes.14 11 RKPJKo 06.03.2002, nr 3-4-1-1-02, p 15. 12 RKPJKo 01.10.2007, nr 3-4-1-14-07, p 13. 13 RKPJKo 21
teenuste osutamise lepingud järelmaksuga, liisingulepingud jne. VÕS § 403 lg 3 on välja toodud olulised erandid olukordadest, mida tarbijakrediidina ei käsitleta ja sellest tulenevalt ei ole ka sõlmitavad laenulepingud käsitletavad tarbijakrediidilepinguna. Seadusandja on leidnud, et tarbija huve tuleb tarbijakrediidilepingutes kaitsta ja sellest tingituna on tarbijakrediidilepingu sätted erinormiks krediidilepingu regulatsiooni suhtes. 3 Kuna tarbija on võlasuhte nõrgemaks pooleks on seadusandja VÕS 22. peatükkis ette näinud tarbija huve kaitsvaid sätteid. Näiteks VÕS § 421, mille kaudu on tarbija huve kaitsvad sätted muudetud imperatiivseteks. VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatükkis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tarbijakrediidilepingu sõlmimine
Täna kehtivate seadustega analoogsed sätted olid ka esimeses seaduses. Seotud järgmiste ajenditega: · EL ja rahvusvahelise valuutafondi ekspertlikke arvamusi arvestati. Millised on seadusest tulenevad krediidiasutuse lõpetamise viisid? · Vabatahtlik kui panga omanikud ise võtavad ostuse vastu · Sundlõpetamine kui algatuse teeb finantsinspektsioon · Läbi pankroti ehk maksejõuetuse korral Krediidiasutuste seaduse erinormiks Pankrotiseadus. Tähtis on see, et nii vabatahtlik kui ka sundlõpetamine saab toimuda siis, kui vara on nii palju, et kõik saab kaetud. Vabatahtliku lõpetamise puhul tuleb otsus vastu võtta aktsionäride üldkoosolekul. Juhatus nõukogu kooskõlastatult peab taotlema vabatahtliku lõpetamise luba. Mida finantsinpektsioon kontrollib? Kas selgub, et vabatahtliku lõpetamise juures on võimalik kohustuste täitmine 3 kuu jooksul
õigustatud isik võib nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2; VÕS § 82). Eriseadustest tulenevad erandid (nt VÕS § 227). Lepingust tuleneva tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab arvates aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3). Seega toimub tasunõuete aegumine täisaastate kaupa. Vt RKTKo 3-2-1-95-08. Tehingulise nõude aegumistähtaja algus seondub objektiivse asjaoluga. TsÜS § 147 lg 1 on erinormiks TsÜS § 135 lg 1 suhtes. Lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva aegumistähtaja algus (TsÜS § 149-151) Õiguvastastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumise algus on seotud nõuet omava isiku poolt kahjust (vähemalt selle ühest osast) ja kahju hüvitama kohustatud isikust (sh tema kontaktandmetest) teadasaamisega (subjektiivne element). Aegumistähteg 3 aastat. Üiiratud maksimaalselt 10 aastaga (objektiivne element).
vastuväite protokollida lasknud osanik, nõukogu, juhatus, nõukogu või juhatuse liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks kahju hüvitamise kohustus (ÄS § 178 lg 3). - Riigikohtu14.11.2002. a otsus nr 3-2-1-135-02. Samuti kolmandad isikud, kelle õigusi see rikub (TsMS § 3 lg 1 ja ÄS § 1771 lg 1). 5.13. Osaühingu lõpetamine ÄS § 201 kohaselt (on erinormiks TsÜS § 39 suhtes) osaühing lõpetatakse: · osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; · kohtuotsuse või -määruse alusel; · osaühingu pankroti väljakuulutamisega ei lõpe automaatselt, vaid pankrotiseaduse § 77 p 2-4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine; · osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
annaabi.ee 
