Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi tekstis on määratletud üldnorm ülimuslikumaks, siis isegi vastuolu korral erinormiga kehtib üldnorm. 7. Esita õigussuhte struktuuri osad ja iseloomusta neid. Õigussuhte struktuur rajaneb KOHUSTUSE mõistele, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt AVALIKUKS ja ERAÕIGUSLIKUKS. AVALIK ÕIGUSES ERAÕIGUSES Subjektid subjektid
osaga. o st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti o siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka 2 häält) teisiti ei saa seda tõlgendada- lg1 ja lg2-> lg2 käib sama asja kohta mis lg1 ehk tegu on erinormiga, kas tegu dispositiivsusega mis laieneb ka esimesele lõikele? No ei, sest peab olema võrdeline! Tegemist on 2 erineva küs-ga et häälte arv peab olema proportsioaalne ja kui pole sätestatud teisiti siis annab 100 ühe hääle! Kui 1 hääl on 1000 siis inimene kellel on 100 siis on tal 0,1 häält! lg 1 ~ § 236 lg 1--2- võrdne osalus annab võrdse häältearvu- AS puhul.
osaga. o st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti o siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka 2 häält) teisiti ei saa seda tõlgendada- lg1 ja lg2-> lg2 käib sama asja kohta mis lg1 ehk tegu on erinormiga, kas tegu dispositiivsusega mis laieneb ka esimesele lõikele? No ei, sest peab olema võrdeline! Tegemist on 2 erineva küs-ga et häälte arv peab olema proportsioaalne ja kui pole sätestatud teisiti siis annab 100 ühe hääle! Kui 1 hääl on 1000 siis inimene kellel on 100 siis on tal 0,1 häält! lg 1 ~ § 236 lg 1--2- võrdne osalus annab võrdse häältearvu- AS puhul.
Aeguvad materiaalõiguslikud nõuded (sh ka alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue). Muud subjektiivsed õigused ei aegu, vaid lõpevad seaduses või lepingus ettenähtud aegadel (eelkõige kujundusõigused, nt taganemisõigus, tühistamisõigus). Aegumisele ei allu ka absoluutsed õigused. Aegumise regulatsioon puudutab eelkõige kohtuotsusega tunnustamata nõudeid. Kohtu poolt tunnustatud nõuete aegumine on reguleeritud erinormiga (TsÜS §-ga 157). · Aegumise teostamine ja toime Aegumine ei lõpeta ega tühista nõuet, vaid annab kohustatud isikule võimaluse kestvalt keelduda kohustuse täitmisest. Aegumine seab kohustsue täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest. Aegumine on materiaalõiguslik vastuväide (hagi esitamise õigus ei aegu) Aegumist tuleb eristada õigust lõpetavatest tähtaegadest (vt nt TsÜS § 99 lg 1). Erandina võib aegumata nõue lõppeda enne aegumistähtaja möödumist.
normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis. Probleem teha vahet neil : üld- ja erinormi vahekord. Üldnorm tuleb kohaldada siis, kui ei ole kuskil sätestatud mõni erinorm. NB! Alati tuleb EDASI LUGEDA (Lothar :P ) (üld- ja erinormi vahekord tähendab seda et sama asja kohta on rohkem kui 1 seadus). Kui ei ole tegenist üld- ja erinormiga, tuleb kohaldada mõlemat seadust koos kohaldada. Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev tõlgendamine. NtTsüS §83 Ajalooline tõlgendamine abistav. Kui seadusesse on tehtud muudatus, siis tuleb vaadata, kas seaduse sissu taheti muuta, või ainult sõnastust mugavamaks muuta. 1.6.4 Analoogia Seotud tõlgendamisega. Selleg aon tegemist siis, kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada
Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) – norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis. Probleem teha vahet neil : üld- ja erinormi vahekord. Üldnorm tuleb kohaldada siis, kui ei ole kuskil sätestatud mõni erinorm. NB! Alati tuleb EDASI LUGEDA (Lothar :P ) (üld- ja erinormi vahekord tähendab seda et sama asja kohta on rohkem kui 1 seadus). Kui ei ole tegenist üld- ja erinormiga, tuleb kohaldada mõlemat seadust koos kohaldada. Teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist tulenev tõlgendamine. NtTsüS §83 Ajalooline tõlgendamine – abistav. Kui seadusesse on tehtud muudatus, siis tuleb vaadata, kas seaduse sissu taheti muuta, või ainult sõnastust mugavamaks muuta. 1.6.4 Analoogia Seotud tõlgendamisega. Selleg aon tegemist siis, kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada
Kasumi jaotamine Saada ühingust dividende ja selle juures on kehtestatud eelkõige igasugused piirangud, kui palju võib aktsionäridele välja maksta. Keskseks normiks ÄS §276 kapitali kaitse abinõud on need, mille kohta on olemas erinormid, kuid kõigi nende ühisosakd on ÄS § 274 lg 1. See on selles mõttes huvitav norm, sest on üritatud leida lahendus kõikidele erinormidele. Kui rikutakse nõuet, et kapitali ei tohi tagastada, siis on tegemist erinormiga. Dividendi maksmine makstakse puhtast kasumist. Börsiühingutel on kaks strateegiat, ühed maksavad dividente, teised ei maksa Tallinna börsiturul,vähemus maksab. Dividendid makstakse välja nagu palka ( maks peetakse kinni, tulumaks). Tulud kulud = kasum . Puhaskasum = 10 , selle maksamegi välja. Dividendide väljamaksmisega ei tohi tekitada kahju. Kogu kasumit ei tohi välja maksta. Balteco Mis tekib siis kui otsustatakse dividend välja maksta
poole tahte selgumine. TLS § 95 lõike 2 alusel peab töölepingu erakorralise ülesütlemise 159 5. ptk T öölepingu lõppemine ja üleminek § 96 avaldus sisaldama põhjendust. Tööandja peab seega ülesütlemist alati põhjendama. Töö- taja kohustuseks on põhjendada üksnes erakorralist ülesütlemist. Tegemist on erinormiga VÕS-s sätestatust, mille eesmärk on lihtsustada ülesütlemise vaidlustamist. Erinevalt vorminõude rikkumisest ei too põhjenduse ärajätmine kaasa ülesütlemisaval- duse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Näiteks kui töötaja hiljem avastab, et ta oleks ülesütlemise põhjendamise korral saanud lepingut edukalt vaidlustada ning oleks sellest tulenevalt tööle ennistatud või
süüdistatakse kuriteos, peab olema võimalus end kaitsja abil efektiivselt kaitsta. Kohus tõi välja, et konventsiooni artikli 6 punkti 3 alapunkt c ei täpsusta selle õiguse tagamise viisi, kuid tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla teoreetiline või illusoorne, vaid peab olema praktiline ja efektiivne. 56. KrMS § 45 lõige 4 sätestab üldnormina, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Kuigi üldsätetest saab erinormiga kõrvale kalduda - lex specialis derogat legi generali, ei ole kaitsja kohtumenetluses osalemist käskmenetluses sõnaselgelt välistatud. Vastupidi - KrMS § 252 lõikest 2 tulenev süüdistusakti kaitsjale edastamise kohustus viitab sellele, nagu oleks ka käskmenetluses peetud vajalikuks kaitsja osalemist kohtumenetluses. Kuid nagu ülal välja toodud, tegelikult kaitsjal puudub käskmenetluses roll, seega kaitsja osalemise kohustus on üksnes näilik. 57
annaabi.ee 
