Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p Leian massi: pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT 2078,5 · 673,15
Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. Selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: m3/kg V v M 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. 19
Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: V v= M dimensiooniks m3/kg 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. 19. Mida mõistetakse süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all
termilist olekuparameetrit: e r i m a h t u (või tihedust), r õ h k u ja t e m p e r a t u u r i . Termiliste olekuparameetrite kõrval, nagu näeme allpool, leiavad kasutamist ka soojuslikud olekuparameetrid (siseenergia, entalpia, entroopia jt.). Termodünaamilise keha olek on üheselt määratud kahe meelevaldse olekuparameetriga. E r i m a h u k s nimetatakse keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V(m3) ja massi M(kg), siis erimaht v = V/M m3/kg Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: = M/V = 1/v kg/m3 Viimasest seosest järeldub, et v =1. R õ h u k s nimetatakse pinnaühikule normaali suunas mõjuvat jõudu. P = F/S (1), kus F on pinnaühiku normaali suunas mõjuv jõud. Rõhu mõõtühikuks on 1 N/m2. Kuna viimane on väga väike ühik, siis kasutatakse praktikas suuremate rõhkude mõõtmiseks ühikuid 103 N/m2 = 1 kN/m2 või 106 N/m2 = 1 MN/m2
mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. Termodünaamilise keha termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. Soojuslikeks oleku-parameetriteks on aga suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist olukorda. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h,[J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2. Tihedus(on erimahu pöördväärtus) =M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Soojus ja töö. Energia ülekanne töö vormis- on seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt madalama temp
Intensiivseks nimetatakse sellist olekuparameetrit, mis ei sõltu termodünaamilises süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivsed olekuparameetrid on näiteks rõhk ja temperatuur. Aditiivne ehk ekstensiivne olekuparameeter on selline, mis sõltub süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Ekstensiivsed olekuparameetrid on näiteks süsteemi mass, maht ja energia. Erimaht on keha ühikmassi maht. Kui keha maht on V ja mass M, siis erimaht Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: Rõhk on pinnaühikule selle normaali suunas mõjub jõud. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pa pm B ja vaakummeetriga mõõtmisel pa B pv kus B – baromeetriline rõhk, pm ja pv – vastavalt manomeetriga ja vaakummeetriga mõõdetud rõhk. Termodünaamiline tasakaal. Termodünaamiline süsteem on tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas
mis toimub termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja soojuslikult isoleeritud temp. Soojuslikeks olekuparameetriteks on aga suurused, mis tingimustes. (dq=0, q=0). iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist olukorda. k=Cp/Cv. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h,[J/kg]; entroopia s, [J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2.Tihedus(on erimahu Polütroopne protsessiks pöördväärtus)=M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule nimte. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. sellist protsessi, mis allub võrrandile T*ds/dT=c=const. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim.
Diagrammid: pv; Ts ja hs. [J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid muutub tehtud töö arvel; dl- mehaniiline töö. 19.Vee isobaarne kuumutamine. Vee kuumut all on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 12.Termodünaamilise keha erisoojused. mõistame vee temp. tõstmist algolekust kuni antud 2.Tihedus(on erimahu pöördväärtus)=M/V=1/v, Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse rõhule vastava küllastustempini. Sagedamini vee kuumut [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule normaalisihis mõjuv soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele ainele käigus tema rõhk ei muutu= isobaariline protsess. Seda jõud) p [N/m2,Pa]. 4.Temperatuur(iseloomustab antud temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra: c=dq/dT
Ideaalgaaside seadused: 1) Boyle Mariotte seadus Kui gaasiolekumuutus toimub konstantsel temperatuuril t=const., siis erimahud ja rõhud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhkudega. Isotermiline protsess 2) Gay Lussac seadus Kui gaasi oleku muutus toimub constantsel rõhul, siis erimahud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isobaarne protsess 3) Charley seadus Kui gaasi oleku muutus toimub constantsel mahul või erimahu, siis rõhud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isohoorne protsess Ideaalgaaside olekuvõrrand: Ideaalgaasi olekuvõrrandiks (termiliseks olekuvõrrandiks) nimetataksevõrrandit, mis seab omavahel tema (gaasi) termilisi olekuparameetreid (p;v;t). Selle võrrandi saab tuletada: 1) Gaasi molekulaar kineetilise teooria põhivõrrandite alusel; 2) Boyle Mariotte ja Gay Lussac seaduse alusel. Oletame, et mingisugune gaas, mille mass on 1kg, suundub algolekust
ja tr s 2 Transport- ja siirdehilistumise ajad on määratavad graafiliselt. Summaarne hilistumise aeg sõltub aurustumise intensiivsusest ja moodustab 100 kuni 150 s. Trumli nivoo muutumine tingituna auru tarbimise muutumisest Auru tarbimise muutumine stabiilse kütusekulu juures toob kaasa auru rõhu muutumise katla trumlis ja katla järel. Auru tarbimise suurenemisel alaneb mõnevõrra auru rõhk, mis tingib auru erimahu suurenemise vee ja auru segus. Peale selle väheneb rõhu alanedes ka vee keemistemperatuur tsirkulatsioonikontuuris ja vees akumuleerunud soojuse arvel toimub täiendav aurumoodustumine. Selle tagajärjel suureneb aurusisaldus vee ja auru segus ning nivoo hakkab tõusma. Teatud aja möödudes hakkab mõju avaldama materiaalne ebabilanss toitevee kulu ja aurukulu vahel ning nivoo hakkab muutuma kiirusega, mis on määratud materiaalse ebabilansi ja aurustuspinna suurusega katla trumlis.
Sinna tuli kaugkütte võrgu vesi. Kinnise puhul kaugkütte vesi sinna ei satu.Normide järgi peale voolu temp peab olema 55 kraadi. (vahelt puudu) Kütteliigid *Energia kandja järgi. Aurküttesüsteemid Aurküttesüsteemides liigub aur tavaliselt katlas tekkinud surve tõttu. Aurkütte korral(küllastunud) aur annab kütte kehades kondenseerudes soojuse üle küttekeha küttepinnale ja sealt edasi õhule. Auru maht on 1500 korda suurem kui vee maht ja see erimahu vähenemine küttekehades loobki tingimused tsirkulatisooniks. Tekitab vajaliku rõhkude vahe. Õhkkütte süsteemid Õhk juhitakse vastava temp-ni(60-70 kraadi), see juhitakse otse 22 ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i. Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse · kiirguslik küte.
annaabi.ee 
