Salajaste arhiivifondide osas ei toimunud poole sajandi vältel olulisi muudatusi, erinevalt piiratud kasutatavusega dokumentidest. Loomulikult oli kõige enam kasutuspiiranguga arhivaale 1940. 1950. aastatel, ent tuleb tõdeda, et ka järgnevalt ei toimunud juurdepääsu avardamise suunas arengut. Põhimõtteline muudatus arhivaalide kasutustingimustes leidis aset 1987. aastal nõukogude süsteemi üldise lagunemise ja ärkamisaja mõjul. See seisnes järk-järgulises erifondide avamises ja üldfondi arhivaalidelt piirangute eemaldamises. Enne nn lahtisalastamist oli Riigiarhiivis 664 salajast fondi ehk tervelt 16% arhiivi mahust. Lisaks evis 8% üldfondi arhivaalidest erinevaid kasutuspiiranguid. 39 Eesti arhiivinduse üldpildis tuleb kindlasti mainida ka EKP arhiivi, kuhu juurdepääs oli tervikuna äärmiselt piiratud ja kus 1991. aasta seisuga leidus 508 780 säilikut ehk ligi 8% Eesti arhiivide kogumahust. (Kibal jt 2005)
ülesannete kõrval tuli töötajail ikka lugejaid teenendada, vastu võtta ja töödeda uusi raamatuid, katalooge koostada jne. Põhitöö hakkas aga teiste pealepandud ülesannete tõttu lonkama ja nii tekkiski õppejõudude hulgas nurin, kui 1948.a. saabunud venekeelseid sundeksemplaridena saadud raamatuid ei saadud kätte, kuna need olid kataloogimata. 1949. aasta kevadest hakati pärast 1917.a. ilmunud väiskirjanduse laenutamist piirama. Erifondide keeldude ja käskude tõttu tekkis raamatukogus lugejavõõras õhkond. Must vari oli nagu raamatukogu peal ja sinna ei mindud enam meelsasti. Direktor Weltmanni tööga poldud jätkuvalt rahul ja nii ta vabastatigi sellest ametist ja tema asemele määrati 1949. Septembrist ajutise kohusetäitjana Kaja Noodla, kes seda kohta just heal meele vastu ei võtnud. Noodla meenutab, kuidas ta esimesil päevil raamatukogus päris
3. Ühtsuse põhimõte väljendub kassaühtsuses. Kõik riigieelarve tulud koondatakse ühtsesse fondi, milleks Eestis on riigikassa, ja sealt tehakse ka kõik kulutused. Riigikassa saab niisugusel 19 juhul täita kontrolli eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle ning võimaldab jälgida eelarve tulude poole täitumist. 4. Eesmärgist sõltumatuse põhimõte keelab tulude sidumist konkreetsete kuludega, s.t. erikassade ja erifondide pidamist. Arvatakse, et erifondide pidamine vähendab eelarve paindlikkust, mis on eriti oluline siis, kui eelarveperioodi jooksul tekib vajadus korrigeerida prioriteete. Uus kulu ei pea kindlasti tähendama uue maksu kehtestamist. 5. Täpsuse põhimõte tähendab seda, et eelarvestamine peaks olema võimalikult täpne, s.t. seda, et kinnitatud ja täidetud eelarve on võimalikult sarnased. Tegelikult on eelarve tulusid ja kulusid väga
omandiks. Riiklikesse arhiividesse tuli üle anda nii tegutsevate kui likvideeritud, natsionaliseeritud asutuste, organisatsioonide riiklikku väärtust omavad arhivaalid. Tegutse- vate asutuste asjaajamise dokumendid võisid asutustesse jääda kuni kindlaksmääratud tähtajani. Esmajärjekorras tuli arhiividele üle anda EV Sõja- ja Siseministeeriumi dokumendid. Palju sellest materjalist toimetati koheselt arhiivi salajasse erifondide osakonda. Sõja ajal päästis arhiivi töötajate kangelaslikkus. Moodustati arhiivi oma päästegruppe õhurünnakute ajal. Sõjaga käisid kaasas majanduslikud raskused, materjalide evakueerimine. Arvatakse, et II maailmasõja tõttu kadus 15% materjalidest. Pärast sõda jätkas 1944 jätkas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus tööd ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Osakonnana.1946. aastast ENSV Siseministeeriumi Arhiivide
ettevõttes, kus kasutatakse netoprintsiipi. 2. Selguse printsiip – mis nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. 3. Ühtsuse printsiip – leiab väljenduse kaasühtsuse põhimõttes, mis tähendab, et kõik kulud koondatakse ühte fondi ( riigikassasse) ja kõik kulud tehakse samast fondist. Eesmärgist sõltumatuse printsiip keelab tulude sidumise kuludega e mingite erifondide pidamist. 4. Täpsuse printsiip- eeldab et kulud ja tulud on eelarvesse võetud sellise täpsusega, et eelarve perioodil nad just selliseks kujunevadki. Tegelikult on tulusid ja kulusid väga raske prognoosida, kuna riigitasandil mõjutavad neid paljud erinevad tegurid. Maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP tasemest, inflatsiooni toimest, Maksu- ja Tolliameti tööst. Selleks et vältida negatiivseid üllatusi lähtutakse Eestis eelarve
Kurnamine üleväetamine, ületootmine Kultuur nõukogude ajal Stalini aeg 1944. aastal lõhestati Eesti kultuur kaheks: Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Põhjuseks paljude loomeinimeste põgenemine läände ja seal tegevuse jätkamine. Kodu-Eesti kultuuri püüti muuta nõukogulikuks. Nõukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1. ideoloogiline surve 2. kultuuri tsenseerimine 3. sundorienteerumine vene kultuurile 4. eelnevate põlvkondade kultuuripärandi valikuline hävitamine, erifondide loomine 5. infosulg lääne kultuurist ei tohtinud NSV liidus keegi midagi teada, loomeinimesi välismaale ei lastud. 6. rõhutati kultuuriklassi iseloomu kultuur peab olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" 7. ateistlik propaganda TV lk 56 ül 3 Positiivseteks saavutusteks Stalini ajal võib pidada: 1. G. Hernesaksa võitlust laulupidude traditsiooni jätkamise eest, esimene sõjajärgne laulupidu toimus 1947 2. aktiivne osavõtt isetegevusringide tööst Hrustsovi aeg 1
Netoprintsiipi kasutatakse kui tegu on riigikaitsega, saladusega vms. Selguse printsiip: nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. Ühtsuse printsiip: leiab väljenduse kaasühtsuse põhimõttes, mis tähendab, et kõik kulud koondatakse ühte fondi- Riigikassasse. Kõik kulud tehakse samast fondist. Eesmärgist sõltumatuse printsiip: keelab tulude sidumise kuludega ehk mingite erifondide pidamist. Täpsuse printsiip: see eeldab, et tulud ja kulud on eelarvesse võetud sellise täpsusega, et eelarve perioodil nad just selliseks kujunevadki (ei tohi kunstlikult suurendada kulusid). Tegelikult on tulusid ja kulusid väga rakse prognoosida, kuna riigitasandil mõjutavad neid paljud erinevad tegurid. Maksutulud sõltuvad majanduse arengust, SKP tasemest, inflatsiooni toimest, maksu- ja tolliameti tööst. Selleks, et vältida negatiivseid
annaabi.ee 
