EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub
mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli. Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra. NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast erialaajakirjad, said võimalikuks valitud kultuuriinimeste ekskursioonid lääneriikidesse, Eestis näiteks taastusid sidemed sõja lõpul põgenenud väliseestlastega, Tallinna-Helsingi laevaliin seati sisse jne. Kuna 1950. aastate teine pool oli ka NSV Liidu majandusele edukas, tugevnes kommunismi saabumise illusioon. 1961 võeti vastu NLKP uus programm, kus kinnitati sõnaselgelt: 1980. aastaks jõuab NSV Liit kommunismi! (tegelikult jõuti selleks ajaks peaaegu et nälja piirile)
Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) o Millised erinevad inimesed panustavad teaduse progressi. n x •y=C x = publikatsioonide arv y = autorite arv x hulga publikatsioonidega n = konstant (võrdub 2 teadusteemaga) C = konstant Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) o Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) r•f=c r = asend (sageduse tähenduses)
kvantitatiivsete muutuste mõõtmisel. tsiteerimisanalüüs; bibliograafiliste seoste analüüs; kaasviitamise analüüs; viiteanalüüs 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 60% teatud ala autoritest ilmub ainult üks publikatsioon, 15% kaks, 7% kolm jne. Lotka järgi ainult 6% autoritest ilmub enam kui 10 artiklit. Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? 1665
Kunsti- ja töövahendid: pastellid, pastellmaali abivahendid, akvarellid, värvipliiatsikarp, linoolinoad, ekslibrised linoollõike tehnikas, sirklikarp, mall, värvikaartide komplekt, hari jooniste pühkimiseks, tušš, kustutuskumm, knopkad, lekaalid, joonlauad ja kolmnurgad, plastiliini voolimise abivahendid, spaatel, luust paberimurdmise abivahend, pliiatsid, täitepliiatsid, pintslid ja sulepead, sangviin, seepia ja süsi Kotli toimetatud erialaajakirjad, kirjutised, õppevahenid, teenistuslehed, kaardid jm: teenistuskiri (1931-1937), konspekt „Öffentliche und private Hochbauten“ (1925/1926), õnnitluskaart isale (1927), õnnitluskaart õele (1928), Rakvere gümnaasiumi ehitustööde päevik (1936 – 1939), valik ajaleheväljalõikeid (1931 – 1958), Eesti Arhitektuur (Varamu lisa), Eesti arhitektide almanak, ENSV arhitektide almanahh, Deutsche Bauzeitung 1935, nr 12
samavõrd nagu enda kaalumine vähendab kaalujälgija kehakaalu). Kvaliteedikindlustuse kava peaks ka määratlema, millal tunnistada tarkvara levitamiskõlbulikuks. Näiteks: "kõik 1. ja 2. raskusastme vead on parandatud", "keskmine vigade avastamise intervall 8 tundi" vmt. Beeta-testimine. Eriti komplekssete tarkvarasüsteemide testimine antakse peale asutusesisest testimist laiemale asutusevälisele ringile testimiseks (eksperdid, erialaajakirjad, kliendid, avalikkus). Eesmärgiks on võimalikult laia ja mitmekesise tagasisideme saamine (näiteks loodava tarkvara ühilduvuse kohta kõikvõimaliku riist- ja tarkvaraga). Beeta-testimine on suhteliselt ebaefektiivne, kuna 1) suur osa testijaist ei viitsi avastatud vigadest teatada ja 2) tarkvaratootjaile laekub tohutul hulgal ettepanekuid tarkvara muutmise kohta. Efektiivsem on, kui palgata kasutajate esindajad mõneks ajaks testijaina tööle kogenud tugiisikute käe all.
Põhiautoriteks olid G. Suits (toimetaja), Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Johannes Aavik. Ei oma ilukirjanduslikus ega teoreetilises osas ei arvestatud laiema lugejaskonna maitse ega huviga. Lugejaskond pidi jõudma ajakirja tasemele, mitte vastupidi. Tegelikkuses see aga nii kiiresti ei läinud, mis kajastus ajakirja tuludes-kuludes ja mis oli suuresti ajakirja seiskumise põhjuseks. Ajakirja seisund oli selleks ajaks kindlustumas: esimesed kitsamalt suunitletud erialaajakirjad ilmusid ajalehtede lisadena, kuid 1911 ületas iseseisvate ajakirjade arv ajalehtede arvu (1914 oli 30 ajakirja kõrval 12 lisalehte). Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson 1868 1941 Sündis Viljandimaal Mursi talus põlise taluperemehe pojana 22. dets 1868. Peres oli 9 last. Isa suri varakult. JT õppis rääkima alles 3aastaselt, lugema hakkas 10aastaselt. Tema kooliajast teatakse, et oli vagune ja tark poiss, kes oli rohkem omaette ega teinud teiste poistega eriti tegemist
annaabi.ee 
