ideaali *kasutati groteski *fantaasiaküllus *eluline konkreetsus, biograafilisus, pihtimuslikkus 6. INGLISE RENESSANSITEATER *püsis kaua keskaegses vormis *näitlejate mängustiil etendati peamiselt miraakleid ja tänapäevasest jõulisem moraliteesid *linnateatreid oli kahte liiki- avalikud *etenduseks kasutati esialgu ning erateatrid suuremaid sissesõidu hoove, neid *esimene avalik teatrihoone ehitati piiras kolmes küljest majaseinad 1576.a The Theatre koos rõdudega *kuulsaim teatrimaja The Globe *dekoratsioone oli vähe, laval *jõukam publik oli loozides, ostsid piirduti vaid hädavajalike õlut& snäkke, mängisid rekvisiitidega kaarte,rääkisid näidendiajal *kasutati lavaefekte- lavataguseid hääli, mürasid ja muusikat
mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9. inglise renessanssi teatri aluseks on antiikdraama, esialgu suured sissesõiduhoovid, mille õuel oli lava, publik rõduddel ja seinte ääres, lavakonstruktsioon keerukas, dekoratsioone vähe, palju lava efekte. Hiilgeaeg Elizabeth I ajal. Marlowe blankvärss(proosaline värss) , linna teatrid- avalikud ja erateatrid, esimene avalik Burbagei The Theatre. Etendused ilma vaheajata tegevuspaiga ja ajakohta andis infot dialoog, etendused päeval, samal kellal, kuni 2,5 h, lavateos ei anna elamust vaid esitab poeetilist tõde, naiste osas noored poisid, loozid ja rõdud
näitelava ulatus tagaseinast poodiumina pealtvaatajate keskele. Lava taga paiknesid uksed näitlejate liikumise tarvis. Näitlejate kostüümid oli kallid, mistõttu kasutati ülikutelt ostetud riideid. Etendused kulgesid ilmselt ilma vaheajata. Stseen algas näitlejate lavale ilmumisega , lõppes nende lahkumisega. Etendused kestsid kuni 2 ja pool tundi. Näitlejalt eeldati kujutatava isiku veenvat mängimist. Rahvusliku tõusu ajal avati Londonis palju tasulisi teatreid. Olid avalikud ning erateatrid, mis esinesid publiku koosseisu ja näitetruppide poolest. 2.Shakespeare. Renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsaim kirjanik. Elust on vähe teada. Sündis Avoni- äärses Stratfordi linnas. Abiellus väga noorelt. Elas Londonis. Teatris, kus ta töötas, hakkatai sageli etendama tihti Shakespeare näidendeid. Ise ta näitlemises eriti andeks ilmselt polnud, sest peaosa ei saanud isegi oma näidendites mitte. Arvatakse, et
organiseerimise viisid on muutuvad. Teater kui institutsioon- läbi aegade on teater olnud ilmselt kõige institutsioonilisem kunstiala. Teatri- institutsioon on kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Teatrid jagunevad kaheks, lähtuvalt sellest, kes teatrit haldab ja rahastab: 1) riigi- ja munitsipaalteatrid (riik); 2) erateatrid (üksikisikud, grupid, korporatsioonid). See institutsiooniline jaotus puudutab eelkõige teatrite majandamist ning ütleb vähe kunstiliste eesmärkide kohta. Siiski on võimalik teha mõningaid tähelepanekuid. Riigi- ja munitsipaalteatrid on pisut sõltumatumad, kuna tavaliselt on oluline vaid see, et nad pakuksid võimalikult eriilmelist repertuaari. Eestis on riigiteatrid peaaegu kõik suuremad professionaalsed teatrid: Vanemuine, Ugala, Endla, Draamateater, Rakvere Teater jt.
Shakespeare oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Tähtsamad teosed olid ,,Hamlet", "Kuningas Lear", "Romeo ja Julia". Inglise teater püsis kaua keskaegses vormis. Lavakonstruktsioon oli keerukas, sest näitlejad esinesid korraga mitmele poole, et publik saaks etendust jälgida igast küljest. Pealtvaatajad seisid enamikus ikka õues lageda taeva all. Kuna dekoratsioone ei vahetatud, kulgesid etendused ilma vaheajata. Linnateatreid oli kahte liiki avalikud ning erateatrid. Kõige kuulsam teater oli ,,The Globe". Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud. Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst.
=Tugevndatakse sidemeid Euroopaga =Kauplemine prantslastega Elizabeth I asjal oli tähelepanu kunstidel =Oluline oli näitekirjandus =Asutatakse mitmeid teatreid =Igal teatril oli oma dramaturg =Näitekirjandus ülikoolides au sees =Alguses ladina keel, pärast inglise keel =Üliõpilaste näidendid olid algselt antiigist Alates 15. sajandi lõpust =Näidendid võõrastemajade õuedel =Olid avalikud ja erateatrid Lavaehitus erinev =Oli rõdu =Oli poodiumilaaden lavakõrgendus Esimesed teatrihooned olid ovaalsed =Hiljem pingid seinte ääres ja mitu rõdu =Laval ja parteril puudus katus =Puudus eesriie =Kasutati muusikat Teater oli väga populaarne, sest temaatika oli lai Antiiktragöödia ehk koomiline lühinäidend Teatris olid vaid mehed C. Marlowe =1564 - 1593 Pärit vaesest kingsepaperest =Sai Cambridge'i ülikooli soosijate tõttu
näidendid). Avalikud teatrid jäid enam-vähem tühjaks, kõik tormasid vaatama laste etendusi. Tihti oli nii, et naiste osi mängisid 40-aastased habetunud mehed, poisikesed mängisid neid osi paremalt ja peenemalt. Laste esitused muutusid buumiks, nähtuse nimi oli Londoni teatrite sõda. Trupid rändasid, et leida teenistust. Teatri mahutavus ei olnud üldiselt väga suur, avalikes teatrimajades umbes 1000-1200 kohta, erateatrid (poisikeste teatrid, kinnistes ruumides) mahutasid 500-600 inimest. Teatrid andsid u 100 etendust aastas, uut näidendit mängiti 17-18 päeva seda. Uus näidend tuli selgeks saada üsna kiiresti. Umbes iga 3-4 päeva tagant mängiti. Trupid olid umbes 17-18 inimest, võeti ka õpipoisse (kes mängisid ka naiste rolle), kes olid õpipoisid 7 aastat, selle ajaga sai saada korralikuks näitlejaks. Naisi teatris ei olnud. 1623. aastal tuli üks prantsuse trupp, kus
Seepärast kasvas privileegide hulk pidevalt. Ukaasil oli ka positiivseid tagajärgi: · See ukaas andis võimaluse korralikule haridusele · aadlikud said ennast pühendada kunstile · see andis vaba aja ja omakorda suure impulsi vene kõrgkultuuri arengule. Samas oli see talupoegade seisukohalt väga kohatu. Enne oli olnud mingigi tasakaal: aadlid teenisid riiki, talupojad harisid maad. Vm-l tekkisid väga suured eraraamatukogud. Hakkasid tekkima ka erateatrid. Aadlid saatsid oma toatüdrukud ja kammerteenrid õppima teatrikunsti. Tekkis pärisorjadest intelligents: kunstnikud, näitlejad, muusikud, heliloojad, luuletajad. Olid ka teised aadlid, kes tundsid rõõmu oma talupoegade piinamisest. Milline peab olema aadlik? See oligi kirjanduse põhiteema. Kas privileegid peavad olema kaasasündinud? 18. saj kogu Euroopas on filosoofiline ja pedagoogiline sajand. Arvati, et fiosoofia on selle sajandi tähtsaim saavutus
annaabi.ee 
