kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks Question 12 Sisemajanduse koguprodukt: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust
Tagasiside Investeeringute (I) all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks loetakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Küsimus 12 Sisemajanduse koguprodukt: 4 Vali üks või enam: võrdub residentide tootmisprotsessis saadud sissetulekutega on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa võrdub eratarbimiskulutuste, kodumaiste erainves¬teeringute, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summaga mõõdab ainult riigi kodanike ja ettevõtete majandustegevuse tulemusi mõõdab riigi territoriaalsetes piirides valminud lõpptoodangu väärtust Tagasiside Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. SKP tootmise meetodil on majanduses loodud lisandväärtuste summa (koos netomaksudega).
Prognoosi kohaselt keskmise brutopalga kasv kesk-pikal perioodil aeglustub. Selle põhjuseks on ettevõtete alanenud konkurentsivõime, mis sunnib palgakasvu aeglustama, ja tulumaksureform, mis suurendab töötajate reaalset sissetulekut. 2004. aastal kasvab tarbimine 6,2%. Lisaks jätkuvalt madalale intressimäärale ja soodsale olukorrale kinnisvaraturul mõjutavad tarbimist veidi ka maksureform ja valitsussektori suurenenud ülekanded. Alates 2005. aastast hakkab eratarbimiskulutuste kasv aeglustuma, mille põhjuseks on suurenevad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressimäärade tõus. Pikemas perioodis jääb eratarbimise reaalkasv SKP kasvust mõnel määral aeglasemaks ning intressimäärade tõus annab tõuke säästude suurendamiseks. Eratarbimise osakaal SKPst on viimasel kahel aastal püsinud 56% juures, kuid pikas perspektiivis on oodata vähenemist ühe protsendipunkti võrra. Rahandusministeeriumi prognoos Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat.
SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid. Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged. Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal. SKP kulutuste (tarbimise) alusel on a. reaalne SKP miinus nominaalne SKP b. eratarbimiskulutuste ja erainvesteeringute summa c. valitsussektori kulutused, erainvesteeringud, eratarbimine ja puhaseksport d. palgatulud, renditulud, intressitulud ja ärikasumid SKP suurim komponent kulutuste alusel on eratarbimine (C). Kuna Eesti ja Läti kuuluvad mõlemad eurotsooni, siis nominaalne valuuta vahetuskurss ei muutu. SKP arvestuse puhul ostujõu pariteedi alusel (PPS) on eesmärgiks a. tuua välja riikide tehnoloogilise arengu kiirus b
suuruses. Selle põhjustab : A. Riiklikud kulutused suurendades tulusid tootmistegevusest , suurendavad samas eratarbimiskulutusi ; B. Maksude alandamine 10 mljrd. võrra avaldab eelarvele oluliselt suuremat mõju kui riiklike kulutuste suurendamine samas summas; C. Maksude alandamine vahetult mõjutab tarbimistulusid ja kulusid, riiklike kulutuste suurendamine mõjutab neid aga kaudselt; D. Individuaalsete maksude vähendamine 10 mljrdi võrra ei too kaasa eratarbimiskulutuste kasvu samas summas; kasvanud tulud (kui maksude alanemise tulemus) säästetakse; E. Kõik eelnevad vastused valed ANSWER: 25. Majandus on tasakaaluseisundis. Kuidas muutub tasakaalu RKP, kui riik suurendab oma hankeid 2 mljrd. võrra muutmata maksusutulu? On teada, et MPC on 0,75, MPIm -0 : A. Väheneb 4 mljrd; B. Suureneb 2 mljrd; Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 C. Suureneb 6 mljrd; D. Suureneb 8 mljrd E. Suureneb 4 mljrd ANSWER: 26
oluline aeglustumine, mida ei osatud ette näha. Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos) Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist
tegelikkust ei tootmise ega lõpptarbimise seisukohast, samuti on alahinnatud erasektori osa. Mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid: majandusteadlaste ja maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine. 49. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad kogunõudluse väärtust? Eratarbimiskulutused C- sõltuvad eelkõige indiviidi tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud.
Kogunõudlus (QD või AD aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX =X-M). Eratarbimiskulutused (C) sõltuvad eelkõige indiviidide tulude suurusest. Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest.
B. Seega välismaine ekspansiivne fiskaalpoliitika toob väikeses, avatud majandusega riigis X kaasa selle, et c) Reaalne vahetuskurss alaneb d) X riigi ehk kodumaised kaubad muutuvad välismaiste kaupade suhtes odavamaks 318. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 319. Isiklike tarbimiskulutuste (eratarbimiskulutuste) ja säästude summa annab kokku netoinvesteeringud. VALE (kasutatav kulu ) 320. Rahvamajanduse koguprodukt RKP (GNP) on mingi ajaprioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi majanduse residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja väljaspool majandusterritooriumi toodetud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. ÕIGE 321. Kui majandus tegutseb olukorras, kus kapitalivarustatus on väiksem kui
annaabi.ee 
